aspirantuuri just lingvistina. Ta debüeeris luuletajana trükis 1959, esikogu ,,Jäljed Allikal" ilmus kassetis 1965. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille nimiluuletuse eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist, ürgkodu poole püüdlemist: LÄBI SEST VALEST LÄBI SEST VALUST. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Jaan Kaplinski töödes ilmeb üha rohkem taotlust kõigutada, teha olematuks piire põhiliikide ja eri zanrite vahel, püüdu kirjutada lihtsalt teksti, mis on oluline nii talle endale kui lugejatele. Tema luuletused on nüüd rõhutatult kõnelised, neis
1964 aastani prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal
impersonaalsuse suunas. Oma mina ära kaotamine suures maailmas, seda mina sinna sisse sulatada. Luulekogu ,,Jäljed allikal" (1965) hoovõtt, ettevalmistus suureks läbimurdeks, mis saab kahe järgmise koguga: Tolmust ja värvidest (1967) esteetilises plaanis, kus klassikaline luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem loitsuline ja laululine laad, hämaram ja müstilisem. Peale seda luule muutub, 1970ndatel on vaheldumisi erilaadi luulet. Valge joon Võrumaa kohale (1972) jätkab eelmist luulekogu, kuid ka muudab. Rohkem vabavärssi ja haakub Rummo ,,Saatja aadressiga.." Ajakajalisem. 1960ndate ja 1970nda vahetusel ühendab Kaplinskit ja Rummot otsivad uusi võimalusi ja liiguvad proosalähedaseks luuleks. 1970-1980ndatel kirjutab mitmes laadis.
annaabi.ee 
