Harjus koeb tavaliselt mais. Nagu öeldud, on ta territoriaalne ja seetõttu jagatakse sobiv piirkond jõest isasharjuste vahel üksikuteks kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib ulatuda 4...5 meetrini ning seal peaks leiduma mõni soodne varjepaik kivi või puurondi näol. Isasharjus teeb kudemisperioodil iseloomulikke vabisevaid liigutusi, millega kaasvõitlejaid eemale peletatakse, emasisendeid aga ligi meelitatakse. Koetava marja jaoks valmistab emasharjus lohukese, mis pärast marja viljastamist kruusaga kaetakse. Pärast kudemist tungib isane tavaliselt emasele kallale, viimane aga sellest eriti ei hooli ja jätkab pulma kas endise või uue partneriga. Kudemine toimub ainult valgel ajal, tavaliselt keskpäevast pärastlõunani. Vastne koorub juba 12...14 päeva pärast ning toitub alguses peamiselt planktonorganismidest, minnes hiljem üle putuktoidule. Harjus on looduskaitse all ja tema püük on igal pool keelatud. Selle liigi hävimist on
Protsess võtab aega 5 minutit. Avada kamber, võtta teraliim välja ning kaaluda. Gluteenindeksi määramiseks kasutatakse sõelu, mis asetatakse koos teraliimiga tsentrifuugi. Vedelam osa läbib sõelu aga tahkem osa jääb sõelale. Sõelale jäänud tahkema osa massi järgi arvutataksegi kleepevalgu protsent, mis ongi gluteenindeks. Teraliimil elastsuse ja venivuse määramine. Elastsust määratakse sõrmeprooviga. Vajutades sõrmega teraliimile lohukese ning teraliimi algkuju taastub on tegemist hea teraliimiga, kui mitte siis rahuldav. Venivuse hindamiseks eraldatakse 2,5 grammi raskune tükk, mida venitatakse joonlaua kohal 10-ne sekundi jooksul katkemiseni. Venivust määratakse kolm korda ning arvutatakse aritmeetiline keskmine. Puuduliku kvaliteediga teraliim venib alla 8 cm, rahuldav 8..15 cm, hea üle 15 cm. Tulemus: Peale läbipesu kaalusid teraliimid 2,1g ja 2,5g. Tsentrifuugist tulles kaalus esimese
kulutusprotsesside erilisele tähtsusele Neugrundi struktuuri ülakorruste avamisel praegusesse merepõhja ning selle eriliselt liigestatud reljeefi kujundamisele. Tondiraba kraater Tallinnas Tondiraba servas avastati 1983.a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast. Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a
Vahel tuleb ta veepinnale ning püüab ujuvaid konni, linde või koguni pisiimetajaid. On olnud ka juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri. Ta sööb ka jõkke kukkunud lõpnud loomade korjuseid. Kui kalamehed säga püüda tahavad, kasutavad nad peibutisena küülikuliha, maksa või kaheksajalga. PALJUNEMINE Säga kudemisaeg algab mais ning vältab juulikuuni. Sel ajal koeb emane jõe- või järvepõhja marja. Isane kaevab oma ümmarguse peaga liiva sisse madala lohukese, kuhu emane marja poetab. Marjaterade hulk oleneb emakala suurusest neid võib olla 100 000-370 000. 2-4 päeva jooksul, kuni teradest on koorunud musta värvi, kulleseid meenutavad maimud, ei eemaldu isakala marjast hetkekski ja valvab seda hoolega. Väljakoorumishetkest alates peavad noored sägad iseendaga toime tulema. Alguses toituvad nad väikestest selgrootutest, järk-järgult hakkavad püüdma suuremat saaki. Säga kasvab küllalt ruttu ja saab suguküpseks 3.-4
2.2.4. Buliimia Seda haigust iseloomustab erakordselt suur näljatunne, mis sunnib tarbima liiga suuri toidukoguseid. Mõõdukal bulimiial nälg vahetevahel tõuseb ja langeb, lisaks sellised sümptomid võivad ennetada duodeniiti [9]. • Põhjused: Põhjusteks on orgaaniliselt kahjustatud kesknärvisüsteem, mis viib kesk-mehhanismi häireteks, mis vastutavad nälja-, isu- ja küllastustunde eest. Selliste häirete juurde kuulub entsefaliit, paistetus pealuu lohukese taga, aju vigastused jm. Veel üheks haigestumise põhjuseks võivad olla psüühilised häired — maania, katotoonia (liikumisvõime häire), oligofreenia (vaime alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike, mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid. Näiteks see on võimalik suhkrutõve haigusel, endogeensel hüperinsulinismil ja eksogeense päritoluga, türeotoksikoosil (kilpnäärme haigus) [9]. 2.2.5. Disbakterioos
annaabi.ee 
