LääneEestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. IdaEestis olid ülekaalus idapoolt laenatud, ühe painutatud käepidemega löed. IdaEestis kasutatud vikatiga niideti ainult käte jõul. LääneEestis levinud löetüübi puhul kasutati niitmisel enam kogu keha jõudu. Heinategu Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. LoodeEesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Heinategu LääneEestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga.
selle ohtudest. Kuna tänapäeval on väga aktuaalne kiiruste ületamine ning inimesed peaksid sellesse tõsisemalt suhtuma ning oma kiirust katsetada näiteks ralliradadel autosporti tehes. 3 1. AUTOSPORDI AJALUGU 1.1 Iseliikuva vankri sünd Juba kauges minevikus otsisid inimesed võimalusi paremateks liikumis- ja veovahendite loomiseks. Kelgutaoliste lohistite ja rullikuna kasutavate puutüvede järel võeti kasutusele üks inimkonna suurimaid leiutusi- ratas. Puidust algelist ratast tunti Mesopotaamias juba IV aastatuhandel enne Kristust, aga kodarate, pöia ja rummuga rattad tulid kasutusele umbes 2000 aastat hiljem. Teaduslikematele alustele tuginevaid arutlusi lihasjõu asendamisest võib leida ka antiikaja matemaatikute-füüsikute Archimedese ja Heroni töödest.
Lääne- Eestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. Ida-Eestis olid ülekaalus idapoolt laenatud, ühe painutatud käepidemega löed. Ida-Eestis kasutatud vikatiga niideti ainult käte jõul. Lääne-Eestis levinud löetüübi puhul kasutati niitmisel enam kogu keha jõudu. Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja -rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. Loode-Eesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Lääne-Eestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata
annaabi.ee 
