monteerida kas vintsi ja trossiga käitatava kraana või hüdraulilise tõstuki. Rootslaste kogemuste põhjal on hoburakendi tootlikkus erinevate tehnoloogiate puhul järgmine: Ühehobuserakend, peale- ja mahalaadimine käsitsi tootlikkus kuni 14 tm päevas; Kahehobuserakend, vintsi ja trossiga laadimiskraana, tootlikkus kuni 20 tm päevas; Kahehobuserakend, peale- ja mahalaadimine hüdrotõstukiga. Päevatootlikkus kuni 30 tm. Lohistid. Puitmaterjali koondamiseks lohistades vajatakse lihtsaid ja odavaid riistu, mida metsaomanik võib vajaduse korral ise hõlpsasti valmistada. Nendega saab koondada nii lühisortimentide kimpe kui palke ja tüveseid. Koondamiskilp. Kilp valmistatakse enamasti plekist või armeeritud fiiberklaasist. Koondamiskoonused. Valmistatakse rauast või plekist, pannakse koondatavate tüvede otsa. Poolvankrid. Kasutatakse vankrite esi- või tagaosa. Koondamine toimub pooleldi või
4 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA Vajadus ratta järele tekkis juba ammu enne selle tegelikku avastamist. Muistsetel aegadel kasutati transpordiks veeteid. Inimesed elasid mägedes või metsades, kus puudusid teed. Populaarsed ja kiired viisid edasiliikumiseks olid jõed, millel liigeldi puutüvedest tehtud paatidega. Maismaal hakati liikumiseks kasutama veoloomi. Loomadele rakendati järgi lohistid, mille võtsid kasutusele Kaug- Ida rahvad. Esimene veeretehnoloogia oli rullidena kasutatud palgid, millega sai näiteks väga raskeid kiviplokke liigutada. Kuna palk oli kohmakas ja raske, raiuti selle otsast kettad(vt Joonis 1), mille keskele tehti auk võlli tarvis. Edasises arengukäigus tulid kasutusele kelgud, millele mõne aja pärast lisati alla rattad. Tõestust selle kohta võib leida sumeri piktograafilistelt märkidelt IV aastatuhandest e.m.a. (6) Joonis 1. Puuratas
põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder (savinõude valmistamine muutus tunduvalt lihtsamaks) Mesopotaamias sumerite poolt. *Pronksiaeg Kestis 2'500 eKr 1'300 eKr. Ader mis tegi põlluharimise lihtsamaks. *Rauaaeg Kestis 1'300 eKr. Raua leiutajateks on hetiidid, rahavas, kes elas Väike-Aasias (tänapäeva Türgi). Egiptus * Egüptoloogia teadus, mis uurib Vana-Egiptust. Sai alguse 19. Sajandi alguses.
annaabi.ee 
