kohandamisele ka juhul, kui tööd tehakse mitmel töökohal või mitme töölepingu alusel. Lühendatud tööaeg – Töö ja puheaja seadus näeb ette ka üldreglit tööaja rakendamise kohta. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajaltele, ke stöötavad allmaatöödel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, tervishoiu teenuste osutajatega sõlmitud TL alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele. Oluline on, et lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööaja norm. ja tööandaj peab maksma neile töötasu vähemalt VV määrusega ettenähtud palgamäära suuruses. (hetkel 3600. või 25,50 kr tunnis.) (2008 a on see 4350 kr või 27 kr/h). Tja P S §5 reguleerib alaealistele lühendatud tööaega järgmiselt: 13-14 a alaealistel on tööaja norm 4h päevas ehk 20h nädalas. Sama norm kehtib ka vanemata koolikohuslaste kohta
standardiseeritud mõõtevahendeid, ehkki rahvusvahelises praktikas on mitmete lastele mõeldud enesekohaste küsimustike ja testide puhul paralleelselt kasutuses õpetaja-versioonid. Eesti keelde on kohandatud SNAP-IV õpetaja versioon aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulike sümptomite hindamiseks. Logopeedide kasutuses alates 2013a: standardiseeritud test 4,5 kuni 6,5 aastaste laste kõne arengu hindamiseks ja 3-4 aastaste laste kõne arengu hindamise test logopeedidele ja eripedagoogidele (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause, kõne mõistmine) ning 2-3 aastaste laste kõne arengu esmase hindamise küsimustik lapsevanematele (McArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversioon). Koolipsühholoogide praktikas on kasutusel 117 erinevat testi, millest kutsesobivuse ja vaimsete võimete hindamine moodustavad kõige olulisema osa: Kaufmani- ABC, Hollandi kutsesobivuse test, Raven’i progressiivsed maatriksid, WISC-III.
........................23 Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui
annaabi.ee 
