temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda.[1] Kokkuvõte Seda referaati tehes sain ma teada palju uut termomeetrite ja skaalade kohta. Ma arvan et seda referaati võivad kasutada inimesed, kes tahavad lähemalt tutvuda termomeetritega ja nende ehitusega. Seda saavad kasutada ka õpilased, kes peavad tegema näiteks uurimustöid või midagi sellist termomeetritest. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter 2. Füüsika õpik 9
tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. [1] 6 Kokkuvõte Referaadist sain väga palju uut huvitavat teada, nii termomeetritest, skaaladest ja termomeetrite leiutamisest. Näiteks, et Eestis oli kuni 1940. aastani kasutusel Fahrenheiti skaala , mitte Celsiuse skaala, nagu praegu. Veel sain teada erinivate termomeetrite ehitusest . Isikliku huvi see siiski termomeetrite vastu ei tekitanud, kui laiendas silmapiiri. Soovitaksin seda referaati lugeda 9
tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. [1. ] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas
tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. 7.Takistustermomeetri töö põhineb elektrijuhtide_metallide, nende sulamite, ent ka teatud pooljuhtide_elektritakistuse sõltuvusel temperatuuurist. Termomeetri komplekti kuulub temperatuuritajurina termotakisti, elektritoiteallikas ja elektrimõõteriist termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Harilikult on toiteallikas tavaline kuivelement, mõõteriistana töötab logomeeter voi
vastassuunalised. Kui voolud mähistes on võrdsed, siis momendid kompenseeruvad vastastikku. Kui aga üks vooludest on suurem, siis pöördub mehhanism selliselt, et suurema vooluga mähis asuks õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade mõõdetavate voolude korral, elementide hea stabiilsus ja välismagnetväljade väike mõju. Nende mõõteriistade puuduseks on konstruktsiooni suhteline keerukus, suur maksumus, väike lubatav liigkoormus, sobivus ainult alalisvooluahelates mõõtmiseks. Magnetoelektrilised galvanomeetrid
rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i. Lüliti vabastamisel näitab osuti skaala takisti väärtust. Megeriga kontrollitakse isolatsioonitakistust. Megeri kerra on paigaldatud käsitsi vändatav püsimagnetiga alalisvoolugeneraator nimipingega 500 või 1000 V, mis toidab logomeetrit. Mõõteulatust saab muutu ümberlülitiga. Isolatsioonitakistuse mõõtemiseks tuleb juhtmestik lülitada pingevabaks, sulgeda kõik lampide ja mootorite lülitid, keerata lambid pesadest välja ning ühendada toitejuhtmed mootorite klemmide küljest lahti. Juhtme ja maa vahelise isolatsiooni takistuse mõõtemiseks ühendatakse megeri juhtmeklemm vastava juhtmega ja maaühendusklemm maaga. Vända ettenähtud kiirusega pööramisel näitab osuti mõõdetava takistuse väärtust.
annaabi.ee 
