praegu näevad koopaseinalt ja naeravad ning lausuvad, et õnnetuke on vist oma silmad ära rikkunud. Kes on too vabanenu? Ilmselgelt filosoof. Õpetus hingedest. Tooli tunneme ära tänu tooliideele, mis on materjalis kehastunud, kuid kus oleme seda ideed kohanud, et tool ära tunda? Platon arvas (nagu pütagoorlasedki) et hinged võivad kehastuda nii inimestes, loomades kui ka taimedes- vastavalt oma väärtusele. Demiurg (looja, jumal) lõi hinge. Hing koosneb: 1) logistikon- mõistus, korrastav (allikas asub inimese peas) 2) thymos- tahe, emotsioonid, julgus, afektiivne, hingejõud, et mõte teoks teha (asub in. südames) 3) epithymetikon- iha, himustav, tung ja kirg (iha asukoht on niudeis) hing saadeti tähe peale elama. Igal tähel elab üks hing, mis on surematu. See tähendab, et hingesid enam juurde ei looda. Oma teoses ,, Phaidros" võrdleb Platon hinge kaherattalise
NB! Eetiline käitumine eeldab valikuvõimaluste olemasolu ja oma tegevuse tagajärgede selget teadvustamist. Aristoteles eetikast Aristoteles (384 322 eKr) oli esimene, kes hakkas tegelema eetika kui iseseisva uurimisobjektiga. A. huvitab tegutsev ja toimiv inimene. A. käsitluses inimene on: · zoon politikon (ühiskondlik olend) · zoon logistikon (mõistuslik olend) A. ei lähtu käskudest ja keeldudest vaid püstitab küsimused: mis on hea elu? (kuidas on meeldiv elada?) mis on hüve? mis on õnn? Praktilisel tegutsemisel on suundumus mingi hüve poole ülim hüve on eudaimonia (õnn või parim elu), sest õnne me valime tema enda pärast. Eetiline käitumine ei ole antud sünnipäraselt, eetiliseks inimeseks saadakse loomutäius (voorus) on kujundatav. Õnn on hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele.
Nii aga on inimeses üheaegselt kaks teineteist välistavat püüdlust: juua ja mitte juua. Seetõttu tuli Platoni järgi eeldada hinges erinevad hingejagusid, mis neid erinevaid püüdlusi justkui kannavad. Põhjendamata jääb küll miks neid hingejagusid peaks just kolm ja mitte näiteks rohkem olema. Samas jääb hing ikkagi üheks olemuseks ega jagune mitte kolmeks iseseisvaks hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on: mõistuslik hingejagu, logistikon, söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust
annaabi.ee 
