limiteerimise juures. Keha pind määrab ära ainevahetuse kiiruse, suuruse (näiteks kui vaalal oleks sama kiire ainevahetus kui bakteril, siis vaalad läheksid põlema, sest nende kehatemperatuur peaks väga kõrgele tõusma) S/V=32/ 4/3 r3=3/r (saab kasutada, kui on ideaalne kerakujuline keha) Metabolism jagatud biomassiga. Igasugust ainevahetust piirab metaboolne võimekus. Läinud sajandil Seldon leidis, et kui väljendada biomassi logaritmilistes suurustes, siis biomass muutub küllaltki vähe keha suuruse muutumisel. Toiduvõrgu teooria kohaselt keha suuruse suurenemisel biomass pisut väheneb (ei jõua kunagi esimesele järele). Biomass= K·Suurus-0,22 Toitumisel ei kasutata toitu kunagi 100% ära. Uute kudede loomisel kulutatakse energiat (nagu ka hingamise käigus). Juurdekasv protsentides väljendades on see kasvuefektiivsus. Seda tähistatakse G või Y g=kasv/toiduvõtt või G/G+R Kogu efektiivsus = (Yg)n
väärtus sõltub OPvõimendi tüübist. K log = 20 lg K 7. Välundpinge suurim amplituud (Output voltage swing UOmax) Üldreeglina on ta lähedane toitepingega täpsemalt viimasest mõnevõrra väiksem. 8. Ühissignaali suubumistegur (Common mode rejection ratio CMRR) ideaalselt OPvõimendil peaks olema see suhe null, sest OPvõimendi summutab ühissignaali toime. Reaalselt see aga nii ei ole ja see antakse sumbumisena logaritmilistes ühikutes, ning ta on 60 kuni 120dB. 9. Toitepinge muutuste summutustegur (Power supply rejection ratio PSRR) see avaldub toitepinge mittestabiilsuse mõju väljundpingele, mida väiksem see tegur on, seda vähem mõjutab toitepinge. Ideaalsel OPvõimendil peaks olema see arv null. 10. Väljundvool suurim väljundvool mida antud OPvõimendi on võimeline arendama. 11. Väljundpinge kasvu kiirus (Slew rate Vu) See parameeter näitab kui kiiresti
[katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1. Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut U välj I välj Pvälj K= Ki = Kp = U sis I sis Psis K üld = K1 K 2 ....K n Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides K db = 20 lg K K üw db = K1db + K 2 db + .... + K n db 2. Võimendatav sagedusriba signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei lange allapoole kokkuleppelist (0,7 K0) Joonis1 3. Väljundvõimsus Pvälj see on signaali sagetuslik võimsus mida võimendi arendab koormusel ilma, et moonutused ületataksid lubatud määra. Eristatakse kahesugust võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust
heterodüüni sagedus 9400 MHz antakse segistisse. Segisti väljundilt saadakse vahesagedus fvs, mis antakse vahesagedusvõimendisse. Vahesagedusvõimendi • vahesageduslike kajasignaalide võimendamiseks. Vahesagedus on harilikult 60 MHz. Kvaliteetse kujundi saamiseks radari ekraanil peab olema võimalik muuta võimendustegurit. Vahesagesdusvõimendid võivad olla lineaarse või logaritmilise karakteristikuga. Vahesagedusvõimendi logaritmilistes astmtetes tasandatakse mürade nivooo ühesuguseks, mille taustal tugevamad, objektide kajasignaalid on selgesti eristatavad • Sondeeriva impulsi peegeldumine merepinnalt • Lainetava mere pinnalt peegeldub osa kiirgusenergiat tagasi vastuvõtjasse, tekitades ekraani keskel helendava ala, mis raskendab lähedal olevate objektide avastamist. Seos lainte kõrguse ja kajahäiringu vahel pole täpselt määratav. Põhimõtteliselt surutakse merepinna
annaabi.ee 
