1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub
tundrates ja mujalgi, enne kui taipas, et tema sisemised allikad asuvad siiski kodus. Paralleeliks päriselust võib tuua üliõpilaste (noorte) minekud välismaale, et saada uusi kogemusi ja avardada silmaringi. Siiski tulevad paljud hiljem tagasi, leides, et kodus on siiski kõige parem. 2) 4) erinevad tegevusliinid: eneken- ekke ekke rändamised seos ekke ja kodukohaga 5) Tegelaste iseloomustus: Ekke Moor: Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda ning ta proovis ise vahepeal värsse kirjutada, mida ta saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks, töökamaks ja ka arukamaks. (Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast)
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke
Julien on noormees,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks. Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena.
Nii oli ka Ekke ja Enekeniga. Kuid lõpuks said nad ikkagi õnnelikuks. 3. Teose tegevus toimus Ingeland'i külas. Minu meelest teose koht otseselt tegelasi ei mõjutanud. Võibolla mõjutas netukene Ekket, kuna selles külas elas tüdruk, kellesse ta oli armunud, aga tüdruku isa ei lubanud neil koos olla ning seetõttu läks Ekke end maailma avastama. See mõjutas omakorda Enekeni, kuna ta ei saanud ka koos Ekkega olla. 4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla." Ekke Moorile meeldis ka väga lugeda
kirja ja ta käsib oma mehe käske tühistada, kes ei ole enam linnapea. Aga siiski Julien läheb varsti giljotiini alla ja ta sureb väärikalt, see oligi ta ainuke hirm, ta kartis ,et ta sureb vääritult. Proua Renalt lubas, et ta ei võta endalt elu sellepärast, et juline surnud aga siiski proua sureb natukese aja pärast. Juline- 19 aastane noormees on väga isekas ja mõtleb kuni surmani ainult endale. Tal oli raske lapse põlv, isa oli tal puusepp, kes pidas teda logardiks. Vendade käest sai ta alatihti peksa ja selle pärast ta põlgas oma perekonda. Ta oli aga väga tark, ta armastas väga lugeda raamatuid ja ta mõtles oma käigud kõik pikalt ette. Teda ei huvitanud mis vahentitega ta järjest kõrgemale suudaks tõusta ühiskonnas. Ta pani Mathilde omasse armuma kuna ta oli markii tütar. Ainuke keda ta armastas oli proua Renalt. Isegi enne giljotiini alla minekut mõtles ta vaid seda kas ta ikka sureb teiste arust väärikalt.
Peale esimest vaatust olid kõik sillas Ekke vabanäitlemise peale. Lubasid teda Rahvusteatri direktorile esitleda. Teises vaatuses oli ta julgem ja veelgi loovam, kuid etteütleja ei lasknud tekstist kõrvale kalduda. Kogemata ajas Ekke etteütleja kasti ette vaiba ja nüüd sai ta vabalt fantaseerida. Rahvas oli tema esinemisest vaimustuses. Peale seda lahkus ta kiiresti Ingelandist. Ekke ja Eneken kohtuvad metsa ääres, kus nad jutlevad. Eneken teab, et kogu rannarahvas peab Ekket logardiks, aga Enekenile meeldib poiss sellepärast, et talle osteti laadalt odav ingel. Peale seda arvab tüdruk, et tema süda kuulub Ekkele. Ekket tabas hirm eelseisva elu ees, sest ta oli kindel, et ega Toomas Üüve ei anna oma tütart Ekke sugusele lodardile. Ekke otsustab Ingelandist lahkuda. Enne 1
" "Ja tänu jumalale, et ei ole! Teie seisuses inimesel pole sünnis neile isegi läheneda!" Juliettet aga see manitsus ei heidutanud teda hakkas see mees huvitama. "Räägi mulle veel, palun!" "Kellest?" "Ericust..." 1 "Ah mis tast ikka kõnelda! Ta näib vana, ent tegelikult pole veel kolmkümmend täiski! Jah, Mademoiselle, seda ma ütlen, et see vale elustiil viimsegi härrasmehe logardiks muudab!" "Kolmkümmend? Ta on ju sama vana kui leitnant de Ville." "Jah, kuid ometigi on leitnant aadel teiega samast loorist, mademoiselle Juliette!" "Ja ikkagi..." "Jah? "Ma tahan temaga tutvuda..." "Mida? See pole võimalik! Mitte keegi ei peaks seda heaks, kui teaks!" "Just! Sellepärast keegi ei võigi teada!" "Mademoiselle?" "Võta riidest lahti, Cosquette!" Juliette pani aknale kardinad ette ja ukse riivi. "Nii," lausus ta seejärel, "Ja nüüd vahetame kleidid
Julien on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega. Jumaldab Napoleoni kuid kuna see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, varjab seda. Ta tunneb, et peab olema kõiges tasemel ja teistest parem. Põlgab oma perekonda isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Seega ka maksab hästi. Linnapea naine, proua Rénal, on õrn ja kogenematu, ligi kolmekümneaastane naine, kes pole kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla
annaabi.ee 
