kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Paragrahv 10 on põhiõiguste arenguklausel. Selle peamine funktsioon on näidata, et põhiõigused ei ole midagi tardunut ja suletut, vaid arenevad ja avatud. Paragrahvil on kahesugune funktsioon. Esiteks sisaldab § 10 argumenti isikute põhiõigusliku kaitse laiendamise kasuks põhiõiguste arenguklauslit. Teiseks sisaldab § 10 küll mitte täielikku, kuid siiski mitut olulist printsiipi loetlevat aluspõhimõtete kataloogi. Aluspõhimõtete loetelusid on õiguskirjanduses üritatud anda mitmeid. Robert Alexy pakutud seitse põhiprintsiipi: inimväärikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), võrdsus (§ 12, lg 1), õigusriik (§10), demokraatia (§1 lg 1 ja § 10), sotsiaalriik (§ 10) ja rahvusriik (§1 lg 2). Kõik ülejäänud printsiibid tulenevad neist. Loetletud seitsmest aluspõhimõttest mainib § 10 nelja:
tuuakse juhtlõiku. Selle juhtlõigu kirjutamiseks on kolm võimalust: • Kui kaks fakti sobivad ühte lausesse, saab mõlemad panna esimesse lõiku. • Kui mõlema fakti kombineerimine ühte lausesse teeb lause liiga pikaks(rohkem kui 20 sõna), tuleb kummalegi anda oma lause. Siin on võimalik panna mõlemad laused ühte lõiku või teha kummastki lausest omaette lõik. • Kui 1 ja 2 varianti pole võimalikud, siis võib kasutada loetlevat juhtlõiku. Juhtlõik tuleb liiga pikk ja koormatud. Kaheteemalise uudise struktuur. Sellise uudise tüüpiline struktuur on järgmine: 1.Juhtlõik: fakt A, fakt B. 2.Juhtlõigu teemade arendus: A arendus, B arendus. 3.Teisejärguline materjal: alateemad C, D, E, F. 4.Teema A taust, teema B taust. 5.Teema A perspektiiv, teema B perspektiiv. Tähtsaim põhimõte mitmeosalise loo organiseerimisel on seega ikka sama: ühe teema materjal
peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi alumise korra poolavatud akna juures sihvakat ja suursuguse välimusega, kuigi veidi tusase ilmega aadlikku vestlemas kahe kaaslasega, kes näisid teda aupaklikult kuulavat. Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus. Siiski tahtis d'Artagnan kõigepealt selgusele jõuda, mis nägu oli jultunu, kes teda pilkas. Ta puuris võõrale oma uhke pilgu ja nägi, et too oli umbes neljakümne kuni
annaabi.ee 
