Teated antakse edasi koodide abil, millel on oma grammatika ja leksika. Invariantne on just nende grammatika, aga mitte leksika (ja seetõttu ka mitte teade). (8.loengu slaidid 32-42) Eco: Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja
poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline) Umberto Eco kommunikatsiooniteooria Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist. Kesksel kohal KOODI mõiste. Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset):
tüüp ->
tüüp ->
annaabi.ee 
