Näidatakse ära uuritava omaduse esinemise min ja max aste. Olemasolu ja kohalolu tabeli puhul on juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb, Soojuse näide – kui soovime saada teada soojuse loomust, tuleb alguses koguda kõik teadaolevad soojuse juhtumid (mis tekib nt hõõrumisest) ja kirjeldama igale juhtumile iseloomulikke tunnuseid ilma eelnevate arvamusteta. Ei piisa enam lihtsalt soojade/kuumade asjade loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. Edasi kogume ja kirjeldame juhtumid, mis sarnanevad soojuse juhtumitele, aga neis soojust ei teki (nt vedelik, mis ei lähe keema), üritades kindlaks teha soojuse olemus ja mis soojusega teatud olukordades juhuslikult kaasneb. Seeläbi jõuabki soojuse näite juures Bacon järeldusele, et „soojuse vorm on keha väikeste osakeste kiire hajutatud liikumine seestpoolt väljapoole,
puudub. Astmete tabel võimaldab saavutada tõsikindel teadmine selle kohta, milline on asjade lihtomaduste ja nende vormide vaheline põhjuslik seos. Olemasolu ja kohalolu tabel on juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb, kui tahame avastada soojuse vormi või teisisõnu: leida vastuse küsimusele, mis on soojus. Siin ei piisa enam ainuüksi soojade või kuumade asjade loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. Olemasolu tabelis peame leidma näited asjadest, milles soojus ilmen. Bacon tõi neid ühtekokku 27 nagu näiteks päikesekiired, looduslikud kuumaveeallikad, soojad kehad, laava jne. Kõigil neil on erinev nähtus, see tähendab et igas vaadeldavas nähtuses ilmneb soojus erineval kujul, kuid vorm, milleks on soojus, on sama. Järgmiseks täidetakse puuduolev tabel, milles peab leidma
tabel. Oletame, et tahame avastada soojuse vormi (see on Baconi kineetilise energia mõõdust. Teadusajaloolased on imestust enda näide) või teisisõnu: leida vastuse küsimusele, mis on soojus. avaldanud selle üle, Siin ei piisa enam ainuüksi soojade või kuumade asjade "kuidas nii juhuslikult valitud ja tihtipeale valede andmete loetlemisest, vaid tuleb kõigis soojuse ilmingutes leida midagi ühist. robustse töötluse põhjal sai Bacon üldse soojust määratleda suhteliselt nii õigesti" (Subbotin, lk 70). 5 Bacon vihjab siin tõenäoliselt Platoni tunnetusteooriale, mille järgi tiivustunud
annaabi.ee 
