teadnud, kuid ikkagi Ptolemaiose juhiseid järgides. Neid kaarte nimetati tabula nova või tabula moderna extra Ptolemaeum. Seda kõike põhjustas eriti meeletu avastusretkede laine ning trükikunsti leiutamine. Nimelt ei möödunud pooltsadat aastatki trükikunsti leiutamisest, kui 1477. aastal ilmus Bolognas 1000 eksemplaris esimene kaartidega trükitud Ptolemaiose ,,Geograafia". Just tema teosed olidki tolle aja loetavaimad raamatud. Ptolemaiose teoste avalikuks saamisele aitas loomulikult kaasa ka Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, sest just nemad päästsid mitmed Ptolemaiose käsikirjalised tööd muhameedlaste eest läände põgenevate munkade käest. Ptolemaiose projektsiooniõpetuse matemaatika nõudis keskaegselt inimeselt palju töö ja väga suuri teadmisi, kuid polnud siiski nii raske kui peateos ,,Almagest". Ometi oli Ptolemaios teinud vigu
vahe on isegi 1,5-kordne. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud, kuid ajakirjade lugemises olid naised tunduvalt aktiivsemad. Põhjuseks võib olla see, et naistele suunatud ajakirju on rohkem võrreldes meestele suunatud ajakirjadega (Eestlased loevad..., 2012). Eesti lugejauuringu 2013. aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli
Loetavus on viis, kuidas inimesed „loevad“ keskkonda. Lynch kirjeldab linna loetavust kui kerget viisi teatud osade äratundmiseks ning sidusasse mustrisse organiseerimiseks. (Ingram, Benford 1995) Teeleidmine on oluline, kuna see aitab inimesel linnas kiiremini kohaneda ning keskkonnas orienteeruda. Linn kui tervik muutub inimesele kodusemaks ning ta tunneb ennast selles paremini, kui ta teab, oma asukohta teatud objektide suhtes. Töös tuuakse välja Tartu kesklinna loetavaimad objektid ning analüüsitakse nende olulisust linnapildis. 3 1. Kevin Lynch – töö ja elu Kevin Lynch sündis Chicagos, 1918. aastal. Vanemateks olid tal teise generatsiooni iiri- ameeriklased. Kodukandiks jäid tal Michigani järve läheduses asuvad alad Chicago põhjaosas. Kevini haridustee algas koos koduste eraõpetajatega, pärast seda läks ta mõneks aastaks katoliikliku koguduse kooli
annaabi.ee 
