piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus, ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis).
Mustad kõrvatipud. Valgejänes on halljänesest väiksem ja kergem. Okaspuude lähedus. Toiduks rohttaimed ja peenikesed puuoksad. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Vaenlasteks on röövloomad, suured röövlinnud ja ka varesed. Loendusmeetodid: Totaalküttimine. Küsitlused, ankeedid. Ajuloendus. Marsruutloendus . Kvartalloendus. Petersoni meetod/Lincolni indeks. Muud meetodid Jahiviisid: Ajujaht. Varitsusjaht. Hiilimisjaht. Peibutusjaht. Urujaht. Lipujaht
Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud. Skandinaaviast ja Baltikumist algab karu katkematu leviala. Euroopas on levik katkendlik. Kõige tihedam karu populatsioon on Rumeenias – erakordselt kõrge asustus. Eestis on karu levinud, aga Lätis ja Leedus karu pole. Karu arvukus ja küttimine 150-200 aasta jooksul on karu rohkem kui teda eelneval ajal on üldse olnud. Ulukite loendusmeetodid Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle Küsitlused, ankeedid – eriti haruldaste loomade kohta Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel. Marsruutloendus
Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms.
annaabi.ee 
