.................................. 48 3.2.1 Loendusmatt .......................................................................................................................... 53 3.2.2 Infrapuna loendur .................................................................................................................. 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur.................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2
osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne või kohe pärast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad. Need veepiisad ongi kambrisse lendava osakese nähtavaks jäljeks. Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest. Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni. Informatsioon, mida annavad osakeste jäljed Wilsoni kambris, on loendurite omast tunduvalt rikkalikum. Jälje pikkuse järgi saab määrata osakese energia, jälje ühe pikkusühiku kohta tekitatud ioonide arvu järgi aga hinnata osakese kiirust. Nõukogude füüsikud P. Kapitsa ja D. Skobeltsõn soovitasid paigutada kambri homogeensesse magnetvälja. Magnetväli mõjub liikuvale laetud osakesele jõuga (Lorentzi jõuga), mis kõverdab osakese trajektoori osakese kiiruse suurust muutmata.
Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb kolmeks:faasimeetod, kus määratakse kiiratud ja peegeldunud moduleeritud võnkumiste faasivahe.impulsimeetod, kus instrument kiirgab kõrge intensiivsusega lühiajalisi valgusimpulsse ning nende saabumise aega mõõdetakse väga kiirete loendurite abil.kombineeritud meetod, kus ligikaudsel reziimil kasutatakse imuplsimeetodit ja täpsel reziimil faasimeetodit.Faaskaugusmõõturi tööpõhimõte-Elektromagnetlained kujutavad endast ruumis levivaid elektri ja magnetväljade perioodilisi harmoonilisi võnkeid.Võnkumist iseloomustavad kolm parameetrit: amplituud, sagedus ja algfaas.Impulss-valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon- valguskaugusmõõturite hulka, kus mõõtühikuks on moduleeritud valgusvoo
Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb kolmeks:faasimeetod, kus määratakse kiiratud ja peegeldunud moduleeritud võnkumiste faasivahe.impulsimeetod, kus instrument kiirgab kõrge intensiivsusega lühiajalisi valgusimpulsse ning nende saabumise aega mõõdetakse väga kiirete loendurite abil.kombineeritud meetod, kus ligikaudsel reziimil kasutatakse imuplsimeetodit ja täpsel reziimil faasimeetodit.Faaskaugusmõõturi tööpõhimõte-Elektromagnetlained kujutavad endast ruumis levivaid elektri ja magnetväljade perioodilisi harmoonilisi võnkeid.Võnkumist iseloomustavad kolm parameetrit: amplituud, sagedus ja algfaas.Impulss- valguskaugusmõõturid- kuuluvad modulatsioon-valguskaugusmõõturite hulka, kus
välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid.
register puhver G1 C1 Sisemine siin G2 C2 D0...D7 - andmesiin C0...C2 - loendurite taktiimpulsid Loendur 0 Loendur 1 Loendur 2 G0...G2 - loendurite käivitusimpulsid CS - kiibi valik WR - arvu kirjutamine loendurisse RD - arvu lugemine loendurist A0, A1 - loenduri aadress
käsklusest. Sammutoimingute programm koosneb algoritmi plokkskeemi seisundeid ja üle- minekuid ühest seisundist järgmisesse ning selleks vajalikke tingimusi kirjeldavatest instruktsioonidest. See programmi osa algab Grafcet´i instruktsiooniga = * =, mis eraldab ta eeltoimingute programmist. Järeltoimingute programm algab Grafcet´i instruktsiooniga = * = POST, mis eraldab ta sammutoimingute programmist. See programmi osa koosneb instruktsioonidest väljundite, taimerite ja loendurite juhtimiseks. Aadress Operatsiooni Operand Kommentaar kood S0000 LN I0,03 Stoppnupp S0001 ON I0,04 Termorelee kontakt S0002 R C01 Loenduri ennistamine S0003 S SY21 Programmi käivitamine S0004 =*= 01 Mootor ei tööta
annaabi.ee 
