stabiliseerub. 3. Milleks on vajalikud sagedusjagurid? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine kajastub signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena). Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri seisundi pollimisega (kontrollida on võimalik ka riistvaralislt st. katkestusega). 4. 5. 6. Kuidas saab muuta taimeri loenduri sisendsagedust? Mille poolest erineb taimer loendurist? Taimeri sisendsagedust saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Lisad mis teevad loendurist taimeri : Sisendsignaal taktgeneraatorist, algväärtuse (või lõppväärtuse) omistamine ,loendamise suuna ümberlülitamine. Mis ajavahemik vastab 63-le taimeri ületäitumisele mikrokontrolleri taktsignaali sagedusel 20 MHz teie kasutatud seadmes ja igas tehtud programmis? Kuna ühe ületäitumise aeg on 0.006528s, siis 63-le täitumisele kulutatakse 0.006528*63=0.4114s
Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse neid peamiselt radioaktiivsete indikaatorite ("märgistatud aatomite") uurimismeetodi rakendamisel. Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel
toimub sisendimpulsi saabumisel sõltumatult sellest, kus ahela osas triger asub. Lülituse puuduseks on, et ahela trigerite arvu suurenemisel kasvab ka vajalik sisendite arv ning skeemi keerukus. Seepärast pole rööpülekandega loenduril tavaliselt rohkem kui 4...5 astet. Rööpülekandega loenduri eeliseid saab kasutada juhul, kui lülitada ta rühmaülekandega loenduri skeemi. Rühmaülekandega loendur koosneb mitmest 4-järgulisest rööpülekandega loendurist, mille vahel kasutatakse signaali jadaülekannet. Tänu sellele väheneb loenduri summaarne hilistumine 4 korda. Tagasiloendur loendab impulsse kahanevate arvudega. Jadaülekandega tagasiloenduri skeem sarnaneb edasiloenduri skeemiga, erinedes viimasest vaid selle poolest, et ülekanne võetakse trigeri inverteeritud väljundist. Edasi-tagasiloendur loendab impulsse nii päri- kui ka vastupidi. Loendussuuna
saabumisel sõltumatult sellest, kus ahela osas triger asub. Lülituse puuduseks on, et ahela trigerite arvu suurenemisel kasvab ka vajalik sisendite arv ning skeemi keerukus. Seepärast pole rööpülekandega loenduril tavaliselt rohkem kui 4...5 astet. Rööpülekandega loenduri eeliseid saab kasutada juhul, kui lülitada ta rühmaülekandega loenduri skeemi. Rühmaülekandega loendur koosneb mitmest 4-järgulisest rööpülekandega loendurist, mille vahel kasutatakse signaali jadaülekannet. Tänu sellele väheneb loenduri summaarne hilistumine 4 korda. a) Q1 Q2 Q3 Q4 Q Q Q Q TT TT TT TT Impulsid T T T T
mingist koodist. Seepärast on enamikus DMA kontrollerites kasutusel veel otsinguvõimalus st andmete ükshaaval läbivaatamine kuni mingi tunnuse leidmiseni. o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) Kontrollib maskregistri olekut enne välisseadme katkestuse teenindamise algust. o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller) Koosneb loendurist ja ajkonstandi registrist. Töö alguses laetakse registrisse soovitav ajakonstant, mis pärast käivituskäsklust viiakse loendurisse ning hakatakse nüüd loendama sisendsignaali impulsse.Loendamine toimub allapoole. Periood lõpeb loenduri sisu jõudmisel nullini, mil tekitatakse väljundisignaal. Viimast võib kasutada näiteks protsessori katkestussignaalina, mis teatab etteantud ajavahemiku lõppemisest. Sisend-väljund seadmed · Klaviatuur (Keyboard)
jne…) ja seadme müüja kohta; 6. Paranduskoefitsient 0,5: juhul kui loendur asub tupikuga lõppeval rajal, mille puhul kõndijad on sunnitud sama koha kaudu sisenema ja väljuma, peab andmed tegeliku külastajate arvu saamiseks jagama kahega. Kui loendur asub ringikujulisel rajal või kui alale saab siseneda mitmest kohast, ei ole vaja seesugust paranduskoefitsienti kasutada. Kõnealusel väljal on toodud info, kas konkreetsest loendurist saadud andmed on vaja kahega jagada või mitte; 7. Muud korrelatsioonifaktorid: väljalt saab infot, kas konkreetsest loendurist saadud andmeid on vaja parandada mõne muu faktoriga kui 0,5; 8. Andmed kõigi külastuste kohta: väljalt saab infot, kas seade loendab kõik ala külastused või mitte, st kas alal on üks või rohkem sisenemiskohta; 9. Sisenemiskohtade arv: sisenemiskohade arv piirkonda, kuhu loendur on paigaldatud; 10
annaabi.ee 
