Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna „teised“ ka sõnale „ja“ eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks. Käesoleval juhul pole aga sõnade „ja“ ning „teised“ lauseehituslik vahekord selline. KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi tekib teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastel, vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on
Kõige parem oleks, kui kõik harud on ühekõrgused. Sel puhul on puu absoluutselt tasakaalus. See on võimalik üksnes siis, kui kirjete arv n on kaks astmes k miinus üks, kus k on mingi täisarv. Võrduste arv ei saa olla suurem, kui on puu kõrgus see on loogiline. Kõik oleneb palju sellest, mis järjekorras kirjed tulevad, et millise kujuga puu tuleb. Juhuslikult genereeritud puu on tulemuseks. Antud juhul minimaalne kõrgus on 4 ning maksimaalne on 15 siis kui ta on loendiks taandunud. Kahendpuust otsimine on logaritmiline protsess see on iseenesest väga hea. Igasugune keskväärtus omab mõtet vaid siis, kui kaldumised keskväärtusest ei ole liiga suured. Sellepärast on ka sellised mõisted nagu keskmine palk täiesti mõttetud, kuna see ei näita midagi, kuna kõrvalekaldumised on väga suured. Puu modifitseerimisel kipub puu tasakaal kaduma, puu välja venima. Eriti eemaldamisega. Vt üht eelmist näidet.
liigituse koodiga. Vormil on soovitav töökirjed grupeerida kuluarvutuse peatükkide, kulurühmade, kululiikide ja kulualaliikide kaupa, esitades ka vastavate vahekokkuvõtete summad. Lisatud vormide hulgas pole erivormi töömahtude loendile. Samas on töömahtude loendi koostamine kuluarvutuse tegevuse juures suhteliselt eraldiseisev toiming, millega võib tegeleda kas eri spetsialist või ka spetsialiseeritud firma. Esitatud vormidest sobib töömahtude loendiks (ka tellija töömahtude loendiks, mida töövõtjad hinnapakkumisel ühikhindadega täidavad) kõige paremini vorm 3. Arvutused: (veerg 7 = veerg 4 * veerg 6) St. iga kululiigi maksumuse saab kululiiki kirjeldava mahu ja kululiigi ühe ühiku maksumuse korrutisena. Tabeli väliselt arvestatakse lõpus veel juurde paltsikulud, üldkulud, kasum jms. 95. Koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormil 4 jaotatakse ehitusprojekti (või selle koosseisu kuuluva hoone või rajatise) maksumus kuluarvutuse kulurühmade vahel
kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921. aastast alates esitati kaebusi võõrkeelsete nimesiltide vastu ja ettepanekuid ka saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930
annaabi.ee 
