Asukoht Jääb Võrtsjärvest kirdesse Tartu, Jõgevaa ja Vilj andi maakonnass Pindala on 260 km². Eesmärgid Ökosüsteemide mitmekesisuse kaitsemine 2 ja 3 kategooria kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 54.html http:// tartu.postimees.ee/3673887/alam-pedja-luhtadel-asuvad-
Kaitsealalt on kokku leitud 239 liiki soontaimi. Kaitsealuseid taimi on kokku 12: II kategooria täpiline sõrmkäpp; eesti soojumikas; III kategooria vööthuulsõrmkäpp; kahkjaspunane sõrmkäpp; harilik näsiniin; sooneiuvaip; harilik käoraamat; siberi võhumõõk; suur käopõll; harilik porss; kahelehine käokeel; lodukannike. 5.3 Inimmõju Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi. Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud heina
Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses. Igirohelise ungrukollaga võib kohtuda siin-seal varjukates metsades. Maikuus muutuvad veekogude kaldad lillaks kui õitseb suure õiega lodukannike. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=630] 05.10.10 10 Asustus Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud, suurte sõdade aegu on soosaartel varju otsitud ja leitud. Endla soostikus kulgeb
II kategooria: lääne-mõõkrohi, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, sinine emajuur, lõhnav käoraamat, sookäpp, soohiilakas, harilik sookold, saaremaa robirohi, 61 soomurakas, eesti soojumikas, kollane kivirik, mustjas sepsikas, koldjas selaginell. III kategooria: kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik porss, lodukannike KAITSTAVAD TAIMELIIGID ALLIKASOOS II kategooria: Russowi sõrmkäpp, lõhnav käoraamat, tömbiõiene luga, soohiilakas, alpi võipätakas, saaremaa robirohi, eesti soojumikas, mustjas sepsikas. III kategooria: kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip 2.2. LODU KASVUKOHATÜÜP Reljeef: lauged nõod, orulammid, harvem survelise põhjavee toitumisega lauged nõlvad; mikroreljeef tugevasti mätlik.
annaabi.ee 
