Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka skulptori ameti vastu. 45.a. armus ja abiellus Xanthippega, kes oli pottsepa noorim tütar ja kellega kohtus ta pottsepaäris ning kes jäi silma osava sõnakasutuse ja terava keele poolest, mis S meeldis. Xanthippe oli sõjakalt meelestatud, riiakas, talumatu tulehark, kes ei talitsenud oma meeleolusid ja valas nende käigus S-le solki kaela, kihutas välja majast oma mehe sõpru, lükkas laudu ümber ja sõimas S-i päevavargaks ja lobasuuks. Kuigi see on vaid legendi tasemel jutt, on Xanthippe siiski riiaka ja talumatu naise sümbol tänapäevani. S see ei häirinud, sest tema läks hommikul vara Ateena tänavatele ja agoraale (turuplats) jutlema, veenma, äratama, etteheiteid tegema, moraliseerima ja ateenlaste tarkust järgi katsuma ning erinevalt sofistidest (Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.saj. e.Kr. õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti- pidasid end tarkadeks, mitte tarkusearmastajateks) ei võtnud ta inimestelt, kellega
kui kodune majapidamine ja laste kasvatamine (neil oli kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos) jäetakse naise õlule. Sokrates ennast lihtsalt vastutustundetuks pereisaks muidugi ei pidanud. Xanthippe aga ei mõistnud aga oma mehe sellist "kõrgemat missiooni" ning ei jätnud seda välja näitamata. Erinevalt Sokratesest ei valitsenud ta oma meeleolude üle. Sokratest sõimates olevat Xanthippe teda nimetanud "lobasuuks" ja "päevavargaks", valanud talle solki kaela, kihutanud majast välja ta sõpru, lükanud ümber laua jne. Sokrates aga olevat kõigele sellele vaatamata jäänud 5 häirimatuks. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid
Elu Ateena tänavail ja väljakuil söprade ja tuttavatega ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta vesteldes. Tal on oma naisega siiski kolm poega - mõtetuks. Isegi surm tähendas talle vaid eelseisvat Lamprokles, Sophronikos ja Menexenos. võimalust pidada dialoogi surematute filosoofide, poeetide · Meest söimates nimetab Xantippe teda "lobasuuks" ja ja kangelastega. "päevavargaks". Sageli tülitsedes valas ta mehe üle solgiga, kihutas majast välja mehe söpru, lükkas ümber · See aga tähendas ühtlasi seda, et ta ei pidanud laua jne. Kui Sokratese käest kord küsiti, et miks ta ei jäta kirjutamisest lugu. "Raamatult ei saa küsida nagu saab