Samuti oli direktor vabastanud Laasiku õppemaksuks, kuna ta oli väga tubli õpilane ja tal olid majanduslikud raskused seoses oma isa surmaga. Kirjelda Wikmani kooli traditsioone ning tavasid. 7) Wikmani koolis valitses range kord ja kõik pidid pühenduma õppimisele, kuid siiski seda enamuses tegelikult ei tehtud. Väga palju oli tööde ajal spikerdamist või nihverdati kuidagi teistmoodi töö ära. Väga palju raisati tunni aega mõttetu lobaga või siis korraldati igasuguseid koerustükke. Näiteks ujutati klass ühel korral üle kontrolltöö ajal, toodi kärbseid klassi või pandi klass kärbselinte täis. Samuti juhtus ette ka plahvatusi (täpsemalt magneesiumplahvatus õpetaja Toodri nina all.) Koolil oli ka mitmesuguseid tavasid. Õpilased pidid kõik kandma punast koolimütsi ja ülikonda. Iga hommik algas ühise lühikese palvusega, kus kõik kooliõpilased kogunesid saali. Seal lauldi ja direktor pidas igahommikuse kõne
poisist,Manolitost, kes elab oma ema, isa, vanaisa ja väikevennaga ühes kivilinna kortermajas. Maja allkorrusel tegutseb baar, kuhu vanaisa tihti ära kaob ja kus trepikojas elavad tavalised tüütud ja uudishimulikud naabrid. Manolito käib koolis, vaevleb ilusa klassiõe Susanna pärast, kakleb klassi tülinorija Terroristiga, spikerdab ja sodib seinu, mängib Poodu pargis, ajab õpetajaid ja vanemaid hulluks oma katkematu lobaga, vaevleb tüütu väikevennaga, virutab enesekaitseõpingute käigus isal prillid ühe laksuga sisse ja teeb kõike, mida üks tavaline poiss selles vanuses tavatseb teha. Manolito pere on muidu tavaline tore pere. Isa käib tööl, väikevend Imbekas tüütab Manolitot ja ema ohjab oma karmi käega nii kogu majapidamist kui isa, Manolitot ja vanaisa, vahel ka naabreid ja Imbekat. Vanaisa lubab küll enne 2000. aastat kinldasti ära surra,
'' ''Kas teid segab,'' paiskab krahv talle vihahoos näkku, ''et ma nagu minevikuviirastus murran sisse teie olevikku ja meenutan teile aegu, mida te täna enam meenutada ei taha?'' ''Tõepoolest viirastus!'' vastab naine. ''Võib-olla kummitab teie lossis Alnwickis nõnda, et te näete ja kuulete viirastusi seal, kus ei ole midagi muud näha ega kuulda kui Tema Majesteedi õukonda ja kuningat ennast, kelle äraostmatut kõrva ja silma ei saa petta segase lobaga ega kõige hirmsama tagarääkimisega.'' ... Peale ülekuulamist: ''Noh, kas näed veel viirastusi?'' küsib Anne hiljem Henrylt võluva naeratusega. ''Tõepoolest,'' vastab kuningas laialt mõnuledes ja loob kõlava naeru saatel endale vastu kintse. '' Ta nägi välja nagu kahvatu kummitus Sotimaa soodest.'' ''Jah,'' kihistab Anne naerda, ''nagu Alnwicki lossi kummitus.'' Äkki jääb ta ainiti enda ette vaatama. Üle tema põse veereb aeglaselt pisar.
teie hing pole päris see, mis peaks. Tundus, nagu oleks külmem tuulehoog mulle peale puhunud." kõik olid ühel nõul, et ta on hull. Ent mõnda aega selle teguviisi juures püsinud, mille vastu ta õigupoolest oli võimetu, jõudis ta niikaugele, et seadis kõik, keda ta tundis, endaga siirastesse suhetesse. Kellelgi poleks pähe tulnud talle valejuttu rääkida või teda tõrjuda tühja lobaga turgudest või lugemissaalidest. Selle asemel tundsid kõik, et nii suur siirus sunnib neid samasugusele lihtsusele, ja kogu loodusearmastuse, luule, tõesümbolid, mis keegi endast leidis, tõi ta kindlasti tema pilgu ette. Enamikule meist aga ei näita ühiskond oma palet ega pilku, vaid külgi ja selga. Võltsil ajal inimestega siirastes suhetes olemine väärib ometi üht hullusehoogu, või kuidas? Harva võime me selja sirgu ajada. Peaaegu igaüks, kellega me kohtume, nõuab
» «Ja siis . . . ja siis .. . noh, ma ei ole kindel, aga ma justkui mäletan, et sa käskisid Sidil minna ja . . . ja . . . » «Noh? Noh? Mis ma käskisin tal teha, Tom? Mis ma tal käskisin teha?» «Sa käskisid . . . sa . . . Oh, sa käskisid tal selle kinni panna!» «Issanda heldus! Ma ei ole oma elupäevil niisugust asja kuulnud! Öeldagu veel, et unenäod ei tähenda midagi. Sereny Harper peab kuulma seda veel enne, kui ma ühe tunni vanemaks saan. Tulgu ta siis veel lagedale oma lobaga ebausust. Räägi edasi, Tom!» «Oh, nüüd mäletan ma kõike selgesti. Siis sa ütlesid, et ma ei olnud halb poiss, ainult kergemeelne ja tuisupäine ja mitte rohkem vastutusvõimeline kui .. . kui arvan, see oli vist varss või midagi niisugust.» «Nii see oli! Helde jumal! Edasi, Tom!» «Ja siis sa hakkasid nutma.» «Seda ma tegin. Seda ma tegin. Ja mitte esimest korda. Ja siis?» «Siis hakkas missis Harper nutma ja ütles, et Joe olevat täpselt samasugune olnud, ja ta
annaabi.ee 
