Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator. Faili juurdepääsuõigusi näitavad tema loabitid käsu `ls l' väljundis: Juurdepääsuõigused esitatakse 10 märgi jadana, millest 1. märk tähistab faili tüüpi (fail, kataloog või link), järgmised kolm omaniku õigusi, järgmised kolm grupi õigusi ja viimased kolm kõigi ülejäänud kasutajate õigusi. Õigus on olema, kui vastav märk on jadas kirjas, õigus puudub, kui vastav märk jadas on asendatud kriipsuga. Märkideks on tähed drwx (d kataloog, l link, r lugemine, w kirjutamine, x käivitamine).
Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde UNIX'i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator. Faili juurdepääsuõigusi näitavad tema loabitid käsu `ls l' väljundis: Juurdepääsuõigused esitatakse 10 märgi jadana, millest 1. märk tähistab faili tüüpi (fail, kataloog või link), järgmised kolm omaniku õigusi, järgmised kolm grupi õigusi ja viimased kolm kõigi ülejäänud kasutajate õigusi. Õigus on olema, kui vastav märk on jadas kirjas, õigus puudub, kui vastav märk jadas on asendatud kriipsuga. Märkideks on tähed drwx (d kataloog, l link, r lugemine, w kirjutamine, x käivitamine).
õigused, mis kasutajal endal · Igal kasutajal on oma numbriline ID (UID) · Ühele kasutajale (juurkasutaja, root) on kõik lubatud; tema UID on 0 · Kaitstavaid objekte on mitmesuguseid: eeskätt failid ja kataloogid, aga ka soklid, välisseadmed jms · Objektide identifitseerimine: objektid on paigutatud ühte suurde virtuaalsesse puukujulisse failisüsteemi - kõik kettaseadmed, kõik heliseadmed jne oma grupina; UNIXi mantra: "Everything is a file" · Iga objektiga on seotud omanik ning loabitid, mis kirjeldavad erinevate subjektide juurdepääsuõigusi - allolev failisüsteem peab säilitama... · Kõrvalteed objektideni on blokeeritud - kaitstud op.-süsteem, ainult API kaudu saab ligi Unix: kasutajad ja grupid · Administraator saab kasutajatest gruppe moodustada - teised kasutajad gruppe teha ei saa · Gruppe identifitseeritakse numbrilise ID järgi (GID - Group ID) · Iga kasutajaga on seotud tema primaarne grupp - kasutaja loob mingi faili, see seotakse
annaabi.ee 
