Näitab tõenäosust ellu jääda vanuses x (px) *Demograafilised tabelid *Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. *Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides *Viljakus mx keskmine järglaste arv isendi kohta vanuses x *Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel *Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. 20. Populatsiooni struktuur Populatsiooni struktuurid: sooline,vanuseline ( viies loeng slide 20 pikemad seletused ja joonised!) 21. Mis on oskar ökoloogia kontekstis? Oskarid (`Plekktrumm') organismid (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi
Populatsiooni iive populatsiooni suuruse absoluutne muutus ajavahemikus x. Iibe koefitsient populatsiooni suuruse suhteline muutus ajavahemikus x. Protsentides või promillides. Viljakus mx keskmine (emaste) järglaste arv (emase) isendi kohta vanuses x- monokarpsed ja polükarpsed organismid. Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel. Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. Populatsiooni vanuseline struktuur: Näitab erineva vanusega isendite sagedust populatsioonis. Enamike organismide vanust on raske määrata. Taimede ja mikroorganismide puhul pole tähtis vanus vaid arengustaadium. Rääkida tuleks arengujärkude struktuurist
populatsioon ehk tsönopopulatsioon. N t+1 = Nt + B – D + I – E (B – sünnid, D – surmad, I – immigrandid, E – emigrandid). Üldsuurus: 1. Tihedus N/m2; 2. Elumus Lx – vanuseni x; 3. Suremus Dx – surra vanuses x; 4. Suremuse määr – qx=dx/lx 5. Elumuse koefits.- 1-qx Demograafilised tabelid: 1. Iive – suuruse muutus ajas; 2. Iibe koef. %; 3. Viljakus mx-keskmise järglaste arvu isendi kohta vanuses x; 4. Puhas kasvukiirus – R0=Σlx*mx x=0...Ω; 5. Erikasvukiirus r=lnR0/T põlvkonna kestvus. 26.Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. Indiviid – isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagumatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Modulaarne – kasvab, suurendades oma moodulite arvu, lehed, viljakehad jms. Nende suurused on ennustamatud, keeruline üksikisendit tuvastada. Unitaarsed – ennustatava kasvu ja arenguga – putukad, imetajad, jms.
annaabi.ee 
