10. Elustik Lnemeres on taimede poolest liigivaene. Loomastiku poolest isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21. Saastern - Aeglase veevahetusega Lnemere isepuhastusvime on piiratud.
1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola- keskne, valitava kuningavimu ja sisuliselt aadlivalitsusega liitriik Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse
3) Sademete hulk ja vimalik aurumine Lnemeres on soolsus viksem kui Punases meres ,sest hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena.
annaabi.ee 
