biodegradatsioon; erinevaid fsikaliste ja keemiliste muutuste kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa. Bioloogilise a-e kulg on jrgmine: rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejrel Energia voog kulgeb lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia
VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM
nimetatakse utmiseks. 2) Orgaanilise keemia ltted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia thtsus jne. Kik org. elemendid sisaldavad alati ssinikku. Peale selle veel ka vesiniku, hapnikku, lmmastiku, fosforit, vvlit halogeene. Vanasti oldi tuttavad mningate ainete saamisviiside ja kasutusaladega: toiduvalmistamine, nahkade parkimine, marjadest veini tootmine, veinist dika kritamine, seemnetest eeterliklide tootmine, aimedest vrvainete saamine ja nendega riiete vrvimine Miks vajadus oli luua eraldi haru-- Organiilisti ainete arvu oli 19saj. alguseks kasvanud vga suureks, mistttu 1808 aastal tegi Rootsi keemik J.J.Bezzelius ettepaneku timetada taimsete ja loomsete ainete keemia mber org.
mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v. *Uppumise tingimused: keha uppumisel on leslkkejud raskusjust viksem. F< m x g. *Keha upub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku vi gaasi tihedusest suurem. (roo)k>(roo)v. *Iga tusu he meetri kohta langeb rhk umbes 10Pa. *1mmHg on ligikaudu 133,3 Pa. *Atmosfr ehk hkkond on Maad mbritsev kihilise ehitusega hukest (lmmastiku, hapniku, argooni, ssihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis prleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfr" prineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').
moodustub taimedes ja loomades trklise lhustumisel. ***laktoos e piimasuhkur- - -glkoosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur- - - 1 glkoosi ja 1 fruktoosi jgist III polsahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide jgid on seotud glkoosisidemetega pikkadeks ahelateks. trklis- koosneb glkoosijkidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana. tselluloos-tuhanded omavahel hendatud glkoosijgid, taimede ehitusmaterjal. kitiin- lmmastiku sisaldavast suhkrust. llijalgsete toeses ja seente rakukestades. glkogeen- tuhandetest glkoosijkidest. energiaallikas/varuaine loomadel.
annaabi.ee 
