Nrvissteemi krval teine oluline regulatoorne ssteem: ainevahetus, sigimine jms Skeletissteem Luud, khred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ladu Lihasssteem Lihased, klused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamisssteem Kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja vliskeskkonna vahel, pH regulatsioon Sdame-vereringe ssteem Sda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon, termoregulatsioon Lmfi ssteem Lmfi sooned, lmfi slmed Vrkehade kahjutustamine organismi sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu regulatsioon, kaitsefunktsioon Seedimisssteem Suu, sgitoru, magu, sooled, seedenrmed Toidu mehaaniline ja keemiline ttlemine, imendumine, jkainete eritamine Kusessteem Neerud, pis, kuseteed Laguproduktide eritamine, pH ja vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiivssteem Sugunrmed, suguelundid Sugurakkude produtseerimine, paljunemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS
15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; philine mass imendub peensoole lemises osas; mned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt. kanamunavalk, seerumivalk). 17. RASVADE IMENDUMINE: Imenduvad gltseriini ja rasvahapetena: gltseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejrel imenduvad koos sapihappega lmfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE LESANNE: 1. Tstavad organismi vastupanuvimet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. Hlbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks.
rinnapiim) satuvad teise inimese vereringsesse lbi suu vi suguelundite limaskestadesse (haavandite kaudu). HIV ei levi khimisega, ktlemisega , sginude kasutamisega , WC pottidel, vannis ja basseinis ka mitte. AIDS'i etappid ja haiguste kliinilineklg - 1. etapp - 2-4 ndalani tekib esmane viiruse paljunemine kui aga mdunu 3 ndalat vi ka 1 kuu siis on pilt selge. Esineda vivad palavik, halb enesetunne grippi tunnused, pidev kuiv kha, lmfi slmede suurenemine. Isutus sa ei taha, nahale tekkib lve, vib esineda khulahtisus, liigne higistamine. See etapp kestab paar ndalat ja nendele tunnustele ei oska thelepanu pduda. 2. etapp - kui on mdunud 1-2 kuud ilmuvad inimese verre antikehad, mis hakkavad esialgu vitlema viiruse vastu, kuid antikehade arv veres vheneb ja hakkabki haigus svenema. Kik oleneb inimese immuunssteemi tugevusest, kas see etapp kestab mnest kuust kuni 10-15 aastani. 3. etapp - nimetatakse AIDS'i eelneperiood
annaabi.ee 
