Järgmised lähteandmed: Õhuvahetuskordsus n=0,98 1/h. Korteris elab 4 inimest, kes toodavad kokku 674g/h niiskust. Samuti kuivatavad inimesed korteris pesu, mis tekitab 600g/h niiskust. Tin= 18 ºC Tout= -10,7 ºC RHout = 82% Lahendus: Leian õhuvooluhulga qv=n*V qv=0,98*(10*3*5)= 147 m3/h Leian niiskuslisa ∆V=G/qv g/m3 674 +600 ∆V= =8,67 g/m3 147 Leiame niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selle korrutame välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out –leiame valemite lehe teisest suurest tabelist). 82 V out = ( 100 )∗2,01=1,65 g /m3 Leiame siseõhu niiskussisalduse Vin=Vout+∆V V ¿ =1,65+8,67=10,32 g/m3 Leiame siseõhu suhtelise niiskuse RH=Vin/Vsatin*100 10,32 RH = ∗100 =67 15,4 Kasutame mittestatsionaarse olukorra valemit V ¿ =V out +∆ V ∗( 1−e−n∗2 ) ; g/m3 V ¿ =1,65+8,67∗( 1−e−0,98∗2 ) =9,1 g /m3
kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse
Igale kromaatilisele värvusele on võimalik leida võrdse heledusega akromaatiline värvus. Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks.
annaabi.ee 
