Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav
Liigub mööda elektrijuhtmeid ja inimeste liikumise peale. Ehk kui keravälk on majas, ei tohi ennast liigutada. Väljub üldjuhul aknast või läbi seina. On olnud olukord, kus keravälk läheb läbi akna, akent purustamata. Keravälgu korral ei tohi ennast liigutad, muidu see ,,ründab" sind. Olukord: Keravälk tuleb läbi pistikupesa tuppa. Kõik teavad, et ennast ei tohi liigutada. Keravälk liigub mööda elektrijuhtmeid. Selleks, et keravälku välja saada tuleks aken avada. Üks inimene seisab laua juures, ta liigutab ennast ja tema liikumise peale on keravälk kohe kohal. Inimene lendas üle laua. Miks? - vastust ma sellele ei leidnud, aga ju seal on siis mingid sellised jõud, mis nii teevad. Igatahes on see väga imelik. Selliseid nähtusi on ka varem olnud aga vastust miks, ei ole veel leitud. Keravälgule iseloomulik Ümmargune Läbimõõt umbes 20cm 1m (on nähtud ka
3.2. Keravälk Keravälgu läbimõõt on enamasti 10 30 cm. Kujult on keravälgud kas ümarad, pirni või lindikujulised. Mõnikord on keravälkudel ka saba. Mõned inimesed on näinud keravälgu sees niiditaolist mustrit ja kirjeldavad keravälgu sisemust, kui "lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on seest üleni täis helendavaid jooni". 3 See on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses 17 Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100 200 W elektripirniga. Enamasti on keravälgud punased, oranzid või kollakad, harvem ka valged või sinakad. Keravälgu liikumiskiirus on umbes sama suur kui jalakäijal. Mõnikord lagunevad keravälgud mitmeks osaks või muudavad kuju ja värvust. Keravälgud ei ole eriti püsivad, kuigi võivad ilmneda ka pikema aja vältel, enne kui plahvatavad.
annaabi.ee 
