Nooremana armastas romaane. Meeldisid sügavasisuga raamatud, mis meenutasid tema enda elu. Head raamatud olid alati tema ligidal, kuigi ta ei lugenud tihti. Näited: ,,Kui ma noorem olin ei armastanud ma midagi nii väga kui romaane."(lk31) ,,Aga kuna ma nii harva raamatu kätte saan võtta, peab see ka tõesti mu maitsele vastama."(lk32) ,,Sul olid sageli hea raamat kaasas, aga sa lugesid seda haruharva..."(lk91) Werther ja ühiskond Milline oli Wertheri suhe ühiskonda? Wertherile meeldis rohkem lihtsam ühiskonna kiht, kuna nad oli sõbralikumad. Ta ei sallinud kõrgema klassi inimesi. Aga ta hoidis väga oma lähedasi eriti Lottet, kellele ta halba teha ei tahtnud. Werther oli ise ka teiste vastu sõbralik ja heasüdamlik, aga seltsimisega olid tal probleemid. Wertherile ei olnud raha tähtis nii nagu lihtsam ühiskonnakiht.
Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad. Pisikesed, 3mm. Ristõielistele. 8. Kapsaliblikas (lk90) Kahjustaja on vastne=röövik. Ära korjamine on tõrje. Kui liblikad lendavad siis kindlsti katteloorid peale. 9. Kapsakärbes (lk91) Kahjustab tõusmeid. Kärpse vastne on vagel ilma peata ilma jalgadeta. Istutan taime, läheb kollaseks, tümban taime ära, vaged ussid. Pritsida. (Nõrga soola lahuse sisse kasta). Kirsside õitsemise ajal on munemusaeg. 10. Kapsakoi (lk92) liblikas. Ristõielistel, kahjutsab lehti. 11. Peitkärsakas (lk93) Kärss ees. Prillid ninal. 12. Kartulimardikas (lk95) Ilus triibuline. Tulevad tuulega Lätist. Korjamne iga pave. Vastsed (limased) toituvad lehtedest
Samuti võiks ettevõtte eesmärkidest rääkida ka koosolekutel. Väga huvitav oleks need punkt-punkt haaval suurele plakatile löövate lausetena kirja panna ning seejärel riputada töötajate kasutatavasse ruumi. Kui ettevõttel on olemas eemärk siis on juhatajal juba lihtsam luua õhkkond kollektiivis, mis soodustaks inimeste arengut ja motiveeriks neid kasutama oma võimeid. Antud hetkel juhi poolne mittesekkuv liidristiil (lk91) tekitab organisatsioonis palju segadust, info ja motivatsiooni puudust, konfliktset õhkkonda. Juhataja kasutab ka autokraatlikut stiili (lk 90) ehk töötajate üle on pidev kontroll. Töötajad peavad olema pideva hirmu all, kartes taas midagi valesti teha. Juhataja peaks oma liidrirollis olema paindlik, natuke autokraatset, osalevat ja mittesekkuvat stiili. Toetavast ehk osaleva stiiliga liidrist oleks kõige rohkem kasu, see oleks selles ettevõttes
jälle vangistusse sattuda. Ta peitis end ära ja kui Helen sai lõpuks Georgist lahti hingas mees rahulikumalt. Aga ka Schwartsil oli aeg lahkuda, ta pidi minema Münsterisse, kuna sinna oli 63 ta jätnud oma kohvrid ja oli registreeritud sinna hotelli. Helen laenas oma tuttavalt auto ja otsustas, et viib mehe Münsterisse. Teel tuli aga jutuks, miks Josef tagasi tuli ning lõpuks ütles Helen, et ta tahab mehega kaasa minna (lk91). Helenil oli pass, sest ta käis pidevalt Sveitsis arsti juures. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et naine tahtis oma perekonnast puhkust, kuna ta vihkas oma perekonda. Kui nad jõudsid Münsterisse, otsisid nad koha kus maha istuda ning arutasid oma põgenemist. Kokkulepe oli selline, et Helen sõidab tagasi koju esialgu viib auto tagasi, ütleb vanematele , et läheb Sveitsi arstile ja ise sõidab Zürichisse, kus nad peaks ka kohtuma, kui Josef pääseb õnnelikult kohale
annaabi.ee 
