Baaside ajastu 1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg
Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest kaugel ja on kallis (arengumaad ei saa seda endale lubada), osad platformid on aga keset ookeane kuhu oleks raske ümbertöölemiseks vajalike asju rajada. Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%) Tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Nafta, maagaasi ja kivisöe leiukohad märkida kaardil! Nafta lk 70; maagaas lk71; kivisüsi lk73 Pmst, kõik mis on Pärsia lahes..või sellised rohkem rannikuäärsed alad on nafta Maagaas on peamiselt siis Põhjamere kandis, Kariibimere kandis (USA) Kivisüsi on siis rohkem see mis paikneb rannikust kaugemal.. (umbes midagi nii, kergem mäletada ehk)
toimub. 14. Kõrblaiksus (lk 68) Vaarikal. Vaarikate lõikamise korral lõigatakse ära kõik viljakandnud osad ja nõrgad oksad ja kahjuritest kahjustunud. Kas midagi järgi ka veel jääb? 15. Mustasõstra täidisõielisus (lk72) Täidisõite sarnased. Neid me ei kasvata. 16. Sõstra lehevarisemistõbi (lk 71) Võib tabada ka karusmarju. Lehtedel on väikesed tuneda äärega heledad täpid. Lehed kokkukorjata ja hävitada. 17. Kärntõbi (lk73) seenhaigus. Erinevatel aastatel kahjstab lehti või vilju. Lehtede puhul fotosünteesivat pinda vähendab, vilja kahjustab. Seda on alati. Talvitub lehtede peal. Viljadel tumedad laigud. Tugeva nakkuse korral lehed kuivavad ja varisevad. Fungitsiidid. Hävitada lehti, piirata valikut. 18. Tüvevähk (74) Tüvel augud. Kahjustused mehaanilselt tekitatud nt traktoriga. 19. Tüvepõletik (lk19) Nagu eelmine, või koorepõletik välja raiuda ja kinni katta
2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune · Rüütlikangelased ei võidelnud mitte rahva või riigi hüvanguks, vaid oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Linnaluule. Linnaromaan · Rüütlikirjandus jäi tavakodanikule arusaamatuks ja võõraks, oli ka temale tarvis oma kirjandust. · Selle tühimiku täitis linnaluule ja linnaromaan, mis kõneles lihtsate kaupmeeste ja käsitööliste elust.