Paradigmast kui mõistest rääkides on tähtis see, et hiljem, oma postskriptumis nimetab ta sõna paradigma ümber distsiplinaarmaatriksiks, et vältida segadusi, mida mitmetähenduslik sõna kaasa võib tuua, kuid sõna tähendus jääb sellegipoolest samaks teooria(d), millest kindel teadlaskogukond lähtub. Ühtlasi lisas Kuhn, et "paradigma" tähistab selle raamatu keskseid filosoofilisi elemente ning see oli raamatu tähtsaim ja selgusetuim küsimus( lk224) Teadagi andis just tema sellele sõnale reaalse tähenduse, hoolimata asjaolust, et antud terminit on kasutatud vähemalt kahekümne kahel erineval viisil. On teada, et kui teadlased lähtuvad kindlatest paradigmadest, siis üritavad nad kogu loodust sobitada nende teooriatega , nö mahutada nad oma teooria piiridesse, mõnikord aga nende katsed ei õnnestu ning kui ebaõnnestunud katseid saab olema juba rohkem, siis toob see kaasa anomaalia
puhul on alles ka tugev vastuseis Euroopa Liidule. Kuna mõlemad riigid on majanduslikult väga heal järjel, siis on kahtlejaid, kas nad oleksid pidanud üldse liitumine ning kas poleks ehk mõtet lahkuda. Rootsis on säilinud oluline jõud, kes on Euroopa vastane ning europaniseerumise vastu(Manners&Withman, lk192). Taani on alates liitumisest võidelnud sisemiselt, kas ikka jääda Euroopa Liitu või mitte. Üldsus on olnud küllaltki skeptiline EL-ga liitumise osas(Manners & Withman, lk224). Taanis üldiselt võib öelda, et vastupanu EL-le on olnud mõnevõrra tugevam. Taanis on mitmed liikumised ja organisatsioonid, kes süüdistavad EL Taani välispoliitika kadumises. Nad ütlevad, et välispoliitilised otsused ei ole enam Taani enda omad vaid need tulevad Euroopast. Nad leiavad, et ,,europaniseerumine" on olnud tugev ja nad on selle vastu teinud erinevaid kampaaniaid(Manners&Withman, lk234).
Hiiel käest kinni hoides mööda saart vantsisin...“(lk209) Ema oli alati arvanud, et Leemet lõpuks Hiie naiseks võtab, kedagi tesit metsas ei olnud ju tegelt. „’Mees ei põgene!’ütles ta karmilt’ Mina olekin neile sitastele hunitdele kallale karanud ja nad surnuks purenud.’“(lk211) Vanaisa arvamus sellest, et Leemet ja Hiie põgenesid hundi karja eest eelneval päeval. „ Mind on see ära tüüdanud- olla igal pool viimane...“(lk224) Olles viimane kes näeb teel Saaremaale suurt kala (iidne, ussisõnu kõnelev habemega kala) hakkab Leeme mõtlema selle peale ja on pahur mõeldes kui mitmes asjaolus tema viimane on. „Mind häirisd need moodsad inimesed, kes muudkui kelkisid oma uure kommete ja imelike lemmikutega nagu see Jeesus, kellest ma midagi ei teadnud ja teada ei tahtnudki.“(lk228) Tuuletarga Möigase mungast poja jutu kommentaar kui Hiie ja Leemet ootasid, et tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib
annaabi.ee 
