Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103) Timo räägib vanglaelust (keisri palvetamine) (lk107) Eeva käis keisrinna jutul (lk134) Timo räägib jälle vanglaelut, hammaste välja peksmisest (lk159) Eeva kiri Nikolaile (lk200) Eeva andis Karlile korvi (lk202) Jakobi & Anna pulmad (lk232) Jakobi poja matused (lk254) Jakob sai tütre (lk259) Anna ema tunnistas, et Anna isa on Laming (lk260) Timo surm 1836a (lk293) Jakobi teooria surma kohta (lk295) Matused (lk302) Karl käis Eeval kosjas, sai jälle korvi (lk305) Jakob räägi loo lõpust (lk306) ,,Välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahav midagi tähtsamat, jääb koju." (lk41)
J. taunis Timo ja Eeva kurameerimist lauas tema ja doktor Robsti juuresolekul. Samamoodi taunis ta ka asjaolu, et Eeva oli varjanud paljusi asju tema eest, näiteks seda, mille eest Timo oli kinni pandud ja seda, et ta Timot ikka veel kaitses. Ta leebus pikapeale kui ta hakkas mõistma Timo käitumist ning Timo maailmavaadet. Kuid oli siiski asju, mis teda oma õe juures ärritasid – „Õieti tahtsin teda oma küsimusega tema TÄIUSLIKKUSES veidi õrritada“ (lk202). J. ei usaldanud E. täielikult kuid hiljem siiski usaldus suurenes, aga päevikut peitis ta siiski tema eest, J. ei tahtnud oma õde maha jätta, kuna arvas, et ta peab tema eest hoolt kandma kuid mõistis lõpuks, et tema õde on isegi tugev ega vaja enam J. Ja Peale Timo surma nad enam ka väga ei suhelnud. Jakobi elus oli vaid kaks naist, õed Lamingud. Esimene ja noorem neist oli Jette, tema isa oli palunud J. teda õpetada, tegelik siht oli teda luurama saata. Kuid noored
ja asjade omamise vajadus. Linnalapsed oleks justkui „rikutud“ Russeau kuldne lause - “Võimalikult palju peab kõnelema tegevuste läbi ja sõnu tarvitama ainult seal, kus tegu on võimatu“ ( ) Läbi tegevuste kinnistuvad lapsele oskused ja teadmised tunduvalt paremini. „Ärge pidage lastele kõnesid, mis on neile arusaamatud“ (lk184) ongi heaks näiteks eelmise lause puhul. „Ärge otsustage kunagi, siis te ei eks iialgi.“ (lk202) Ma ei ole kuidagi sellega nõus. Otsustusvõimetud inimesed on nõrgad. Eksimine on inimlik ja läbi selle õpitaksegi vigadest. „Head tehes saadakse heaks.“ (lk220) Sellele lausele ei ole mul midagi lisada, just nii ongi. Oman seliseid sõpru, kelle pealt peegelduvad täpselt sellised omadused. Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine
„Tambet ja Ülgas olid mulle nii jälgid, et ma tundsin endas ootamatut raevusööstu: sel hetkel oleksin ma olnud võimeline neli küüntega südame rinnust välja rebima, neid peadpidi vastu puud taguma, neid tükeldama ja lõhki kiskuma.“(lk200) Viha Tambeti ja Ülgase vastu kuna tood tema sõpra ja tulevast nasit tappa tahtsid. „Ta polnud Hiiesse kunagi kuigi õrnalt suhtunud, kuid tütre ohverdamine oli ilmset temagi jaoks liig.“(lk202) Hiie ema ei suuda ikkagi ohverdusega nõutuda ja huntide tagaajamises kiirustab ema hetkeks ette ja annab Leemele juhiseid kust poolt saab põgeneda. „Olin see tõesti mina , kes öötaevasse ussisõnu sisitats nagu muistne, lahingusse sööstev sõjamees? Kust ma võtsin selle ootamatu jõu ning raevu?“ Merele põgenud koos paadiga kus istub Leemt ja magab Hiie, Leemet imestab oma vägitükki üle. „Ema oli ikkagi targem kui mina, pidin ma rahuolevalt tunnistama, kui ma
annaabi.ee 
