Juhataja võiks kaasata oma töötajaid rohkem näiteks töögraafikute koostamisesse, et kõik saaksid oma aega planeerida (kaasaarvatud abitöölised) töötaja valib oma tööaja vähemalt osaliselt ise (lk87). Ennekõike võiks antud organisatsiooni juht mõelda sellele, et teha tööjaotus, kus põhikohal töötav teenidaja oleks kassas, teine aitaks teda toitude toomisega köögist ja lauda toimetamisega, kolmas hoiaks kohvikute lauad korras (lk125). Kui on toimumas suuremad üritused, peaksid töötajad teadma kindlat tööjaotust. Näiteks kes paneb kohvitassid lauale, kes tegeleb veiniklaaside väljapanekuga ja nende täisvalamisega, kes koristab lauad ära jne. Ja nagu eelpool juba mainisin siis töötajatele on vaja tagasisidet anda (lk 112) nii positiivset, kui ka negatiivset. Positiivne tagasiside parandab töötajate tegevust olulisel määral.
kaasa lugematu hulga liikide väljasuremise. (George McGavin,2006,lk 46) 9 Harilik mudakonn Mudakonnad on öise aktiivsusega, mistõttu jäävad sageli märkamatuks. Päeval on nad maa sees . Mudakonnad elavad alati veekogude läheduses, toitudes putukatest, tigudest, ussidest ja teistest selgrootutest. Märgalade kuivendamise ja jõesängide õgvendamise tõttu on mudakonna arvukus kõvasti kahanenud. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk125) Vt. joonis 1 Raisakotkas Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2 Suurtrapp
harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav)
annaabi.ee 
