Läksin ülemisele korrusele, et saada lähemaid teateid. Asi oli tõesti nii. Sel kombel hävitati ainuüksi ülikooli raamatukogus 70 000 raamatut, kuid samasuguseid puhastusi pidi tehtama kogu Eestis. Nende seas oli teoseid usust, isamaast ja kommunismivastaseid, aga ka selliseid, mille "kahjulikkusest" oli raske aru saada. Näiteks Walt Disney Miki-Hiire eestikeelsed väljaanded. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk115, 116) 3
Tekstiilitööstuse kõrvale kujunes kiiresti, masina- ja metallitööstus nind paberitootmine. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõi kaasa linnastumise. 1862Aastal elas u eesti 62tuhat inimest. Sakslased valisid juhtorganeid linnadesse. Eestlased olid teisejärgulised kodanikud sest linnavalitus oli sakslaste käes. Pilet nr16 *vaimuelu poola ja rootsi ajal (lisa lk115) vastureformatsioon Poola võimu kehtestamisega saabus Liivimaale katoliku kiriku aeg. Oluline osa Liivimaa usuelu tegevuses oli jesuiitide ordu vaimulikel. Liivimaad peeti Põhja- Euroopa katoliku kiriku mõju alla tagasisaamiseks väga tähtsaks see oli uks Rootsi ja Venemaale. Eelkõige tegutsesid jesuiidid Tartus, kus 1583 asutati jesuiitide gümnaasium, mis oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida
külavanema Johannese kotta kui... „Seda aega, mis Põhja Konna viimasest lennust on möödunud, pole veel võiamlik mõõtagi- see oli nii hiljuti!“(lk113) Peale leiva proovimist ehk järgmisel päeval on sõbrad inimahvidel jälle külas ja imetelvad nende ajalugu mis seintele dokumenteeritud, nagu arusaadav on on Põhja Konn veel vägagi hiljutine teema. „Isa ütles, et siia pole mõtet jääda, et kõik lähevad ära...Vastu tuult pole mõtet sülitada.“(lk115) Pärt Leemele selle päeva lõpus kui käidi inimahvide juures ja tehti igasuguseif hõiimu asju. „’Jah, asi polegi nii hull,’ pomises ka Pärtel, aga oli päris selge, et tegelikult mõtleb temagi sedasama mis mina.“(lk116) Pärtel kolib külla, sõpruse kestmine on suures ohus. „...äkki oleks meilgi targem teiste eeskuju järgida, sest inimeste massiline lahkumine muutis metsa minu jaoks kuidagi hoopis vähem koduseks.“(lk118)