Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed. Tõrjeks istikute töötlemine. Peiulill mulla parandamiseks. Kasvukord. 25. Nälkjas (lk110) Korjame kokku. Niidame muru, Võsa ei lase tekkida. Näljad armastavad niiskust. 26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu 28. Kedriklest Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine. 29. Kilptäi Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda. 30
ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada3. 3.2
tegemist lubatavus-eksimusega, kuivõrd isik peab ekslikult oma tegu antud olukorras lubatavaks. Tema teos on küll objektiivne tagajärjeebaõiglus, kuid ta kujutas endale muid, süüteokoosseisu mittekuuluvaid asjaolusid ette ekslikult ( nt. arvas, et tegemist on ründega tema kehalisele puutumatusele), siis ei ole teoebaõiglus täielikult realiseerunud. 35 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 36 Sealsamas, lk 115- 116 37 RT I 2001, 61,364, Antud säte on valinud antud probleemi lahendamiseks tee, mis tuleneb negatiivsete koosseisutunnuste teooriast. Selle kohaselt kuulub süüteokoosseisu lisaks seal otseselt äratoodud tunnustele veel kirjeldamata tunnuseid, mis peavad silmas õigustavate asjaolude puudumist. Seega tingib eksimus teo faktilistes asjaoludes isiku vastutuse ettevaatamatuset toimepandud süütegude eest.38
annaabi.ee 
