niiskusest. Niitude taimestikku mõjutab ka see, kuidas inimesed niitu kasutavad. Suurem osa heinamaadena kasutatavatest niitudest asub kuivadel muldadel. Neid nimetatakse aruniitudeks. Kui seal kasvab ka üksikuid puid ja põõsaid, nimetatakse seda puisniiduks. Vanasti tehti heina ka sooniitudel, kuid väikese heinasaagi tõttu neid praegu enam ei niideta. Kokku on looduslikke niite 5: 1.Puisniidud 2.Looniit 3.Rannaniit Rohkem rannaniitudest: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=11383 4.Lammi- ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast) Puisniidud Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidus võib leida kaske, haaba, tamme ja ka üksikuid kuuski. Põõsastest võib näha seal sarapuud. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega.
12 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 99 13 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 100 14 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 96 15 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk100 16 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk100 17 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 105 18 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 106 4 privileegidele varanduslik seisus ja sots. kuuluvus määravad suuresti ära ühiskondliku kaasarääkimise võimaluse
liialt palju ja see ohustab liike ja eriti neid liike, mida pole palju. Selletõttu on vaja neid kaitsta ja panna piirid. Loodus on alati inimeste jaoks olnud väga tähtis ja seda peame me iga hinna eest hoidma, kahjuks on ka inimesi kes seda ei tea ja teevad loodusele kurja. Looduses on osad loomad ja taimed ohustatud ja nende abistamiseks on vaja erinevaid ühinguid luua. 3) Eesti kaitstavaid liike. Vaata Keskkonnaameti lehel lühikesi videosid LIIKIDEST: http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=10584 (Eesti looduskaitse 100, ,,Hoia, mida armastad"). Vali kolme erineva liigi (või organismirühma) videod lähemaks analüüsiks: 3.1. Kirjuta video põhjal nende liikide kohta välja lühike iseloomustus vastava looma eluviisist (toitumine,Tõrge! Lubamatu hüperlingiviide. elukoht, sigimine vms). VASTUS: Ilves peab jahti hiilides, suured pehmed käpad ja karvatutid kõrvade otsas. Sobivate elupaikade häving ei tohiks ilvestele saatuslikuks saada, pojad toovad ilvesed
Elmire võrgutab Tartuffe, Orgon kuulab laua all pealt. Tartuffe tunnistab, et veab Orgoni ninast (V stseen) Orgon tuleb laua alt välja, Elmire peidab ta oma seljataha (VI stseen) Tartuffe jääb Orgonile vahele, Orgon on pahane (VII stseen) Orgon tunnistab Elmire kinkimisest (VIII stseen) V VAATUS Orgoni & Cleante vestlus Tartuffest (I stseen) Damis tahab Tartuffe maha lüüa (II stseen) ,,Õelad surevad, küll aga õelus ei sure" (lk100) Orgon räägiv Pernellele mida Tartuffe tegi, proua ei usu teda. Teised mõtlevad, kuidas Tartuffest lahti saada (III stseen) Härra Loyal toob Orgonile Tartuffe teate, et nad peavad välja kolima (IV stseen) Pernelle saab lõpuks aru, et Tartuffe on kelm (V stseen) Valere räägib, et Orgon peab perega põgenema ning aitab ise kaasa (VI stseen) Tartuffe tuleb politseiametnikuga, et arreteerida Orgon; arreteeritakse hoopis Tartuffe (VII stseen)
kodukohaks ei saaks pikemalt. 13. Porgandikärbes (lk97) Pikkusega kerge segadus. Kahjustaja vastne. 14. Porgandi lehekirp (lk98). Ära tee oksapuude lähedale porgandipeenart. Tiibadega ja hüppejalgadega putukad. 15. Sibulakärbes (lk98) Kahjustaja vagel 16. Sibulakoi - (lk99) Kahjstab sibula pealseid, teeb käikusid. 17. Õunapuu-õielõikaja (lk99) Valmik. Kärsga mardikas. Kahjstajad on vastne ja valmik 18. Õunamähkus (lk100) 19. Pirni lehekirp (lk102). Pritsida. Voi peab olema pikka meelega ja ootama lihtsalt. Kahjstatud vljade kogumine ja hävitamine. 20. Ploomimähkur (lk103) Tumepruunide eestiibadega 21. Kollane lehevaablane (lk) Karusmarja. Järgmine aasta kasvab põõsas ikkagi. 22. Sõstra-kublatäi pole midagi vaja nende vastu teha. 23. Sõstra-pahklest (lk107) Ümarad pungad. Korjata ja põletada, hävitada. 24. Maasika-närbuss (lk109). Taimed moondunud kasvuga, väikesed.
tööstusettevõtted) või luues ise uue ettevõtte tarneahelasse. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine Kiisler ptk 3 väärtus logistikas lk 79, 83-95, 100-112 Märksõnad: 3 tüüpi väärtus, kulu eelis, eristumise eelis lk83, eristumine läbi logistika lk84-85, 5 tüüpi konkurentsieeliseid läbi logistika, logistiline paindlikkus, laiendatud toote kontseptsioon lk88, tarneahela juhtimine lk100, tarneahela ajaline kaardistamine 107, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad lk 110, säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas 3 tüüpi väärtused: Tootmine loob vormi kasulikkust (form utility). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. Logistika loob aja ja koha kasulikkust (time and place utility). Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse
annaabi.ee 
