Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889) Õppejõud 1871-1906 1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov Õpetanud ka eesti vanema põlvkonna heliloojaid: (Rudolf Tobias, Artur Kapp) Peterburi õukonnakapelli dirigent (1883-1894) Looming Iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik Lemmikteemadeks muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud Vokaalsümfoonilised teosed, kammermuusika, romanssid, sümfooniline süit ("Antar"), süidid ning 15 ooperit Äitah kuulamast!
muusikateooriat, harmooniat ja poüfooniat. Rimski-Korsakov abiellus 1872. aastal Nadezda Nikolajevna Purgol´iga ning temaga oli tal kokku 7 last. 1874. aastal alustas Rimski-Korsakov tööd dirigendina ja ta juhatas siis 3. sümfooniat. Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina. Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel. Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid
Lõpuks sai temast üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Tal oli mitmeid õpilasi, kes ka ise said kuulsateks heliloojateks. 1874. aastal tegi algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ning kirjeldav väljenduslaad. Looming on nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud,
Nikolai Rimski-korsakov (1844-1908)-hea kodune haridus; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga- temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju; 1862 pidi muusikada lõpetama- 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus; 1871 võtis vastu orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris dirikendina- juhatas 3 sümfooniat; 1875-76 koostas 2 rahvalaulukogumikku; 1880 oli välja õpetanud terve põlvkonna lapsi(Ljadov ja Glazunov); 1883-94 oli õukonnakapelli abidirigent; 1905 populaarsus kasvas tohutult; kirj. Poeetiliselt programmilist, realistlikku, rahvuslikku muusikat; 15 ooperit ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist"; sümfoonilised süidid ,,Seherezade", ,,hispaania capriccio"; 3 sümfooniat, klaverikontserti, kammermuusika, romansid; mereväest, muinasjutudest, venemaalt inspireeritud;
1878) · Vladimir (sünd. 1882) · Nadesja (sünd. 1884) · Margarita (1888) · Slavtsik (sünd. 1889) Elulugu · 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. · Aastail 1875 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. · 1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov. · Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. · Aastatel 1883 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent. Helelooming · Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. · Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui
Temaatikas rõhuosa patriotismil, vene folklooril,ajalool. Sergei Prokofjev 1891-1953 P. sündis Ukrainas Sontsova mõisas, kus isa oli peaagronoomiks, ema aga koduperenaine. Ema oli musikaalne ning oli esimeseks õp. väikesele Sergeile. 5a. valmivad esimesed loomingulised katsetused. Asjatundjate soovitusel, kes nende kodu külastasid, pidi P hakkama õppima spetsialisti juures. Tema õp. saab Robert Glier. 13a. suundub Peterburgi, et jätkata õpinguid konservatooriumis. Õp. saavad A. Ljadov ja N. Rimski-Korsakov. Konservatooriumis õpetati teda klassikaliste traditsioonide ja rangete kompositsiooni reeglite põhjaliku tundmise vaimus. See oli P-le selgelt vastumeelt, ta vajas uusi teravaid helikombinatsioone. Konservatooriumi õpiaeg venis 10le a-le(1904-14) kuid lõpptulemus oli hiilgav- 3lõpudiplomit. 1918 lahkub Venemaalt mõistmata seal toimuvaid revolutsioonilisi sündmusi. Poliitika jäi talle võõraks. Sõidab USA-sse, kuid hiljem asub elama Pr. Planeeritud
valge (ENSV ajal). 8.detsembril 1988. aastal moodustati Eesti Triatloni Liit ja registreeriti Eesti Spordi Keskliidu liikmeks. Selleks ajaks oli tegevus laienenud. Eesti Triatloni Liidu liikmesklubisid oli kümme: Tallinnast, Vokast, Kohtla-Järvelt, Viljandist, Tartust ja Pärnust. Eesti Triatloni Liit on erinevaid spordialasid (triatloni, duatloni ja talitriatloni) viljelevate ja arendavate juriidiliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik liit. 1988 aastal Oleg Ljadov ja Mart Haruoja käisid esimeste eestlastena Havail täispikal triatlonil. Seni on Eesti triatleetidest sellel unistuste võistlusel käinud veel Rene Meimer, Eduard Mirski, Margus Tamm, Kirill Litovtsenko, Ain-Alar Juhanson ja Rainer Nõlvak. 1989. aastal toimus Maailma Triatloni Ühenduse - ITU Asutamiskongress, kus Eestit esindas Rene Meimer. Eesti on ITU asutajaliige. Kuna NSVLiidus ei tegeletud veel aktiivselt triatloniga, siis juhtus nii, et Eesti esindas ka NSVLiitu. ITU
annaabi.ee 
