Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm
Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev rahvaarvu kasv süvendab seda veelgi. Inimesed savannis Savanne oma ürgses olekus on säilinud veel vaid rahvusparkides. Üheks tulutoovamaks alaks on rahvusparkides tegutsev jahiturism. Hoolimata karmidest karistustest on savannides levinud salaküttimine. Üheks suurimaks hõimuks IdaAafrikas on masad. Savanne kutsutakse LõunaAmeerikas kampodeks ja ljaanodeks. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan n_evelinviks.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Savann http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan n.htm Eesti Entsüklopeedia VII Õpilase teatmeteos III
(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Aasias ning Austraalias.(4)(joonis 1) Maailma eri paikades nimetatakse savanne erinevalt, näiteks Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. (2) Kahjuks on Tänapäeval savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. joonis 1 kliimavöötmete kaart Pinnamood: Savannid on tavaliselt tasased alad väheste puude ja veesilmadega. (1) 4 Kliima: Savannile on tüüpiline mussoonkliima. (4) Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm,
heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu.
heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu
annaabi.ee 
