lamba-ja kitsekasvatus. Vahemereline taimkate: päike pole kunagi seniidis; piiniad ja küpressid; õlipuu; tsitruse kasvatus; alaline kuurordipiirkond; pikaaegne inimtegevus; suvi kuiv,talv vihmane; viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline mussoonkliima; mussoonkliima; vahel on päike seniidis; elevant; koolibri; taapir. Ekatoriaalne mets: laisik; gibon; suhkruroog; krokodill; anakonda; alati niiske ja palav; vahel on päike seniidis; ferralliitmullad; epifüüdid; orhideed; koolibri; ljaanid; taapir.
Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik. Andidest saavad alguse paljud mägijõed, olles enamsti Amazonase lisajõed. Suurim jõgi on Orinoco jõgi. Orinoco moodustab enne
aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove
Hea kliima tõttu on riigis soodustatud agraarühiskond, saaki saadakse mitu korda aastas. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venezuela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Loodusvaradest leidub veel maagaasi, rauamaaki, alumiiniumimaaki (boksiit jt). Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted (banaani kasvatus), rasketööstuse tooted.
puude ja põõsaste vöönd mussoonmetsad, perioodilised vihmametsad KÕRBED PALAV- troopiline kuum ja kuiv KÕRBED VÖÖDE poolkõrbed lähis- Savannid (ljaanod, kampod, ekvatoriaalne veld) ekvatoriaalne soe ja niiske Ekvatoriaalsed vihmametsad (selva) Muutub jalamilt tipu suunas KÕRGVÖÖNDILISUS 11.GLOBAALPROBLEEMID a)OSOONI HÕRENEMINE ja ,,osooniaugud" b) Atmosfääri suurimad saastajad: c)KASVUHOONEEFEKT : *kliima soojenemine KORDAMISKÜSIMUSED:
Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi vahele jäävad ulatuslikud tasased rohumaad ljaanod. Riigi lõunaossa jääb Amazonase madalik. Venezuela kliima on piirkonniti erinev, sõltudes enamasti koha kõrgusest: tasandikud ulatuvad troopikasse, aastaringi on kuum ja niiske ekvatoriaalne kliima. Mäestikes on külm mäestikukliima. Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik. Andidest saavad alguse paljud mägijõed, olles enamsti Amazonase lisajõed. Suurim jõgi on Orinoco jõgi. Orinoco moodustab enne suubumist Atlandi ookeani
Taimestiku ja loomastiku eripärad. Peamiselt lähisekvatoriaalses vööndis tekkinud troopilise puisrohtla taimkattevöönd ja maastikutüüp. Savannile on iseloomulikud punamullad, kõrge kserofiilne rohurinne, astlalised põõsad ja harvad hajali paiknevad puud. Aafrika savannide loomastikus on rohkesti karjadena elavaid taimetoidulisi sõralisi ja kabjalisis ning suuri kiskjaid. Peamiselt ongi savannid levinud Aafrikas, kuid vähemal määral ka Lõuna-Ameerikas (kampod ja ljaanod) ning Austraalias · ~25 laiuskraadid. Sademeid 250-2000 mm/a. Ekvaatoril esineb kaks vihmaperioodi, kaugemal üks vihmaperiood. · Metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid. · Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda
annaabi.ee 
