kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise tõttu nõod. Ümarad korrapärase põhikujuga küngasmõhnad. Kagus ääristavad ala 2 oosmõhnastikku. Foto: Arne Ader Vetevõrk: 60 järve. Enamus paiknevad kõrgustiku keskosas – suuremad Aheru, Ähijärv. Kirdes kaitsealused Keema järved. Kõrgustikult lähtuvad lühikesed veevoolud- lõunasuunas Mustjõkke
põhjapoolkera kontinentidelt. Jääliustikke leidub veelgi Teravmägedel, Islandil, Skandinaavia mäestikus, Novaja Zemljal ja Alpides. ((Joonis: Mõhnad on enamasti künkad ja kuplid. Nad koosnevad liivast, kruusast ja veeristest. Kõigepealt tekkis liustikujäässe lõhe. Jää sulades kujunes välja järv. Kui jää täiesti ära sulas, jäi järele ovaalse kujuga pinnavorm mõhn.)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad,
· Vooluveed o Suur ja ebaühtlane lang ülemjooksul o Jõed seotud ürgorgudega o Veelahmeala o Elva, Porijõgi, Ahja, Pühajõgi · Asustus o Valdab hajaasustus o Otepää linn kui talispordikeskus (suhteliselt pikk lumikate) o Üks ajaloolistest Ugandi maakonna keskustest Karula kõrgustik · Kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsimiste ning servimiste settekuhjatiste kompleksina · Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujuulised küngasmõhnad (Kaika ümbruses), Kaika kuplistik, korrapärane · Lõunaosas oosmõhnastik · Karula RP Vooremaa · Aluspõhi ei paljandu, samuti pole aluspõhjalist tuumikut · Hõlmab peamiselt Saadjärve voorestiku, kokku ligi 100 voort, mille vahel jääkündenõod
annaabi.ee 
