lademe avamusel. See saarterühm on meres kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud( liigestatuse koefitisent ligi 3 ), eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad nii öelda kaassaared on põhjarannikul Suurk-Tjuka (36 ha) ja Väike-Tjuka(6,5 ha), idas Voosi kurgus Seasaar (4.9 ha). Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid (33,7 ha) ja Hobulaid (75 ha). Vormsi on jäänuk Läänemere liustikuvoolu teel olnud suuremast paekõvikust. Pärast mandrijää ja lainetuse kulutavat toimet on säilinud kõviku tuumik. Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast
kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus. Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased. 1.3 Reljeef e pinnamood Kõrvemaal on mitmekesise pinnamoega metsade-, soode- ja järvederikas maastik. Seal asuvad mandrijää sulavete tekkel kujunenud oosid ja mõhnad, mis on ainult sellele piirkonnale iseloomulikud. Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed. Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv,
maapinnalähedus · Meremäe ümbruses Lõuna-Eesti ainuke karstiala · Tulenevalt aluspõhja lähedusest on mõned nähtused teistmoodi: taluhoone Tiirhanna külas (lubjakivist), Marino karjäär lubjakivist, Irboska kipsikaevandus (kips läks põldude lupjamiseks) Valga nõgu · Negatiivne pinnavorm · Kõrgustikevaheline nõgu · Kasutatud ka nime Väikese Emajõe orund ja Valga nõgu · Kujunenud Võrtsjärve nõos kulgenud liustikuvoolu aseme kohale · Keskne jõgi Väike Emajõgi, sellest ka nimetus · Rajooni lääneosas mõhnad ja tasandikud koos nüüdisjõgede lammisoodega · Lõunaosa avardub ida suunas, kus Otepää kõrgustiku edelajalamil asuvad uhutud moreentasandikud ja lõunaosas liivase pinnakattega jääjärve- ja sootasandikud (surelt osalt kultuuristatud) · Korva luht Võru-Hargla nõgu · Eraldab Haanja ja Karula kõrgustikku. Kitsenevat idaosa kutsutakse ka Võru-Petseri
annaabi.ee 
