täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad, millele tekkisid esimesed kindlustatud asulad ehk linnused: Mandri-Eestis Otepää mägilinnus, Alatskivi Kalevipoja säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr.
kaljupinda. Kuigi Eestimaa on suurema osa geoloogilisest ajaloost olnud maismaa, ei saa me kahjuks pärast liustiku kulutustööd enam leida kuigi palju jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad. Voored on piklikud mäed, mis tekkisid liikuva jääserva lähedal. Jää andis voortele piklike pätside sarnase voolujoonelise kuju.(Vooremaa kõrgustik.Sootaga.) Kuplid on künkad, mis tekkisid jääjärve põhja kuhjunud liivast ja kruusast. Sinna, kus oli jääkamakas, jäid hiljem järved, jääst väljasulanud vette aga settis
Viimane Weichseli jääaeg algas umbes 110 tuhat aastat tagasi. Aeglaselt edasiliikuv jääliustik kulutas ja lihvis enda all olevat pinda, tekitades mitmesuguseid kulutusvorme. Enim on mandrijäätekkelisi pinnavorme Lõuna-Eestis, kus on tänu sellele võrdlemisi künklik pinnamood, mis kujunes viimase jääaja lõpul.6 Põhja- Eestis Põhaja-Eesti lavamaadel on enam mooreentasandike, mis tekkisid liustikujää korrapärase taandumise tagajärjel, liustikusulavee-alade all, jättes maha ühtlase ja õhukese kattena moreeni. Moreeni paksus võib kohati ulatuda kuni 10 meetrini. Moreen sulas mandrijää seest välja. Mandrijää jättis maha ka arvukalt rändrahne, mida leidub just kõige enam Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul.7 Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal on maapind kerkinud endisest rannajoonest kuni 20 m kõrgusele
annaabi.ee 
