Saadjärve, Vasula) moodustavadki moreenid. Põhjaosas on moreeni põhimass valdavalt hall jämedateraline karbonaatne liivsavi, lõunaosas enamasti punakaspruun karbonaadivaesem saviliiv, pärit ilmselt peamiselt Devoni kivimeist. Moreenide pindmine osa on saviliivane, sügavamal liivsavine (Arold 2008). 3.3. Voored A.-M. Rõugu (1974) uurimuste järgi on tüüpilised voored kummulipööratud lusika kahaga sarnanevad kõrgendikud ja kumeralaelised ovaalsed künnised, mille liustikupoolne nõlv on järsem ja kõrgem kui distaalne nõlv. Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui 4 ka ebasümmeetrilised. Nõlvad on enamasti kumernõgusad ja suhteliselt lauged (5-7°). Voorte pikkus on enamasti 2,5 5 (13) km ja laius 0,5-0,8 (3,5) km ning kõrgus 20-40 m (58 m, Sootaga voor), laiuse ja pikkuse suhe varieerub vahemikus 1:4 1:10. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks (nt Pupastvere voor). Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi
kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km
ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen? Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne. 9. Mis on voor? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal
teravatipuline UU ahelik. Horn, jäänuksammas igalt mäe küljelt on alla voolanud liustikud, mis on kulutanud mäe teravaks ja näivalt tahuliste külgedega. Troog U-kujuline org, mis on tekkinud liustiku voolamisel. Ka fjordid. Rippuvad orud suurele pealiustiku orule küljelt sisse liikunud väiksem org ei ole ennast nii sügavale kulutanud ja liitub peaoruga kõrgemalt. Tekib järsu servaga org. Silekaljud liustiku liikumisel lihvitakse kõvem aluskivim siledaks. Liustikupoolne, tõusev külg on sile, ja liustiku allavoolamise külg künkal on tugevasti purustatud. Pinna tõustes suureneb rõhuline ülessulamine, ja alla liikudes see väheneb, ning vesi külmub aluspinnase külge kinni. Aja jooksul võib liustik kulutada väga ulatuslikult kaasas kantava kivimmaterjaliga aluspinnasesse sisse. Maateaduste alused I (18.okt) Liustikud on väga lühikese ajaga väga efektiivsed kulutajad. Kulutatud materjal peab ka settima.
annaabi.ee 
