55. Putukate (Insecta) vaeg- ja täismoone: moonde järgud, kummagi esinemine tähtsamates seltsides, näiteid. 56. Ühepäevikulised (Ephemeroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 57. Kiililised (Odonata): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 58. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 59. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 60. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 61. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 62. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 63. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest
· Kudunöör võib sisaldada kuni 300 muna. 2. Merevaiktigu ehk merevaiklane · Merevaiktigu on 15-25mm pikkune õrna merevaigukarva kojaga tigu, kes elab läbi kogu oma arengu kaldataimestikus. 3. Liuskurlased- Gerridae: · Saleda kehaga pikajalgsed lutikalised, kes suudavad mööda vee pindkilet liikuda nagu uisutaja jääl · Enamik liike 8-18mm pikad · Liuskurlaste jalad on märgumatu karvastikuga. · Talvituvad valmikutena veekogudest tihti kaugel vältides üleujutust, jäätumist ja niiskes keskkonnas arenevaid seeni. 4. Kukrikud- Gyrinus sp. 5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis: · Suurimad mageveekogude mardikad · 25-35mm pikad · Vee ülakihti tulevad hingama · Sukelduvad helendav õhumull kattetiibade all kaasas. Bentos- veekogu põhjaelustik:
Imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad. Moone: Postembrüonaalne areng kestab mõnest nädalast kahe aastani. Vastsed on väliselt valmikule sarnased, erinevad vaid suuruse ja mõningate morfoloogiliste tunnuste poolest. Kestuvad kuni valmikuks muutumiseni (4-5 korda). Näited: liuskurid ehk vesijooksikud (Gerris sp.), vesivaksur (Hydrometra sp.), Nõelhark (Ranatra linearis). 58. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel. Selgsõudurlane liigub ja peab jahti vee all, käib veepinnalt üksnes õhku võtmas. Sõuab kahe pika tagajalaga, paikneb selili, toitub
annaabi.ee 
