Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. 143. Dissipatiivsed jõud 144. Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist. 145. Hõõrdejõud 146. Kuivhõõrdumisel: Fh hõõrdejõud, µ-hõõrdetegur, N- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i-liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub N. (auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis) 147. NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest 148. Punkti dünaamika I ja II põhiülesanne 149. 1. põhiülesanne: antud on punkti liikumine, leida tuleb punktile mõjuva jõu. 150. m a = F ( r , v,t) 2
Ratta ja piduritrumliga ühendatakse pooltelg ääriku ja poltidega. 5 Osadel autodel on erandina teistest koormamata poolteljed, tingituna tagarataste sõltumatust vedrustusest. Pooltelg on koormatud üksnes väändejõuga, sest ratta rumm pöörleb vedrustuse õõtshargile kinnitatud keres kahel koonilisel rull-raaglil. Ühe otsaga liugub pooltelg diferentsiaalis pooltelje hammasratta sisenuutidel, teise otsaga on ta jäiga kardaanliigandi kaudu ühendatud tagaratta rummuga. Pooltelje liugumisseade koosneb pooltelje peasse pressitud Sõrmest ja selle otsale asetatud liuguritest. Kardaanliigendi hargiga ühendatakse pooltelg nuutotsikuga ja fikseeritakse tihvtiga. Joonis nr. 3 Differentsiaali läbilõige 6 5
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega ...
annaabi.ee 
