Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega kee keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiit- materjale, näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks
poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõva-magnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioonilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega töötlemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale iseloomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuuluvad näiteks ferriidid MeO⋅Fe2O3, kus MeO tähistab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.).
tuntakse ka üldnimetuse all kõvasulamid. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt., kus koobald (Co) täidab siideaineülesandeid, kasuta¬takse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumus-tugevate detailide valmistamisel. Pulberkomposiide kasutakse elektrikontaktmaterjalidena, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri¬takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), antifriktsioonsust (liugkontaktide kulumiskindluse tagamisel), keevitumiskindlust (kõrget sulamistemperatuuri), samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust.
Võrreldes nikroomidega on kromaalid halvemini töödeldavad ning neist ei saa valmistada peenikesi traate. Käsutatakse kõrgtemperatuuriliste tööstusahjudes, majapidamisriistades jne. Takistusmaterjalid räni alusel sisaldavad räni 30...50%, kroomi 30...50%, ülejäänu on nikkel või raud. Eritakistus kõigub sõltuvalt koostisest suurtes piirides 2...50 Ωmm2/m. Kontaktinaterjalid Siin käsitletakse elektriahelaid operatiivselt ühendavate ja lahutavate (kommu-teerivate) ja liugkontaktide materjale. Kontaktid on lülitusaparaatide kõige vastutusrikkamad sõlmed, mistõttu neile esitatakse ka mitmeid erinõudeid, millest olulisemad on hea elektrijühtivus, küllaldane kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja -kaarele ning korrosioonile.Hea korrosioonikindlusega on väärismetallid - kuld, hõbe, plaatina, kuid nad on kallid ja pehmed, mistõttu puhtalt käsutatakse neid ainult erijuhtudel. Rohkem on levinud väärismetallide, eelkõige hõbeda sulamid.
Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposii-did, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri- takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja meh-aanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, näiteks Ag- Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks. Toodetakse nii traditsioo-nilise koostisega pulbermagnetmaterjale, mida saab toota tavatehnoloogiaid kasutades (valu, survega tööt- lemine), kui ka ainuüksi pulbermetallurgiale ise-loomulikke pulbermagnetmaterjale. Viimaste hulka kuu- luvad näiteks ferriidid MeOFe2O3, kus MeO tä-histab eri metallide oksiide (NiO, MgO, BaO, ZnO jt.).
vähendamata oluliselt materjali elektrilisi omadusi. Vase baasil elektrikontaktmaterjalide kulumiskindlust tôstetakse niisuguste legeerivate lisandite sisseviimisega, mis moodustavad vasega intermetalliide (Ti, Cr, Zr, Be jt). Lisatavate metallide kogus on vahemikus 0,5...2,0%. Suurema koguse lisan- dite sisseviimine halvendab märgatavalt elektrijuhtivust. Seda tüüpi materjalid on ette nähtud keskmise voolutugevusega töötavate lülitite ja liugkontaktide valmistamiseks. Samuti on nad kasutatavad põkk- ja punktkeevitusotsikutena. Selle grupi elektrikontaktmaterjalid valmistatakse tüüpilise pulbermetallurgia tehnoloogia järgi, mis seisneb komponentide segamises, pressimises ja paagutamises. Teise grupi elektrikontaktmaterjale moodustavad rasksulavad metallid W, Mo, Re, Ta. Nad on suure tugevuse, kôvadusega ja kôrge elektrierosioonikindlusega. Kuid neil on väike soojus- ja elektrijuhtivus ning suur kontaktitakistus
72 mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuu- miline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. rist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, 1100...1200 °C). Kermiseid (keraamilismetalseid näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avata- komposiite) toodetakse reeglina vedelfaaspaagutust vate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse kasutades. erinevaid materjale. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks tradit- siooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust sellega kaasneva laastueraldamisega) ning tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete val- mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota
annaabi.ee 
