Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U Liugkontakt VOLTMEETER Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, Siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U R (3) DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3)
vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U VOLTMEETER Liugkontakt Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, Siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U (3) R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3)
alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate. 4. Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 5. Asetage liugkontakt C potentsiomeetri skaala keskele näidule 5,00. (Mõõteskaala kogupikkus, nagu öeldud, on 10,00 ühikut.) Muutes takistussalve R takistust, saavutage galvanomeetri nullnäit. Protokollige nii potentsiomeetri kui takistussalve näit (vastavalt l1 ja R). Mõõtmiseks võib lüliti K sulgeda ainult lühiajaliselt, sest voolu sisselülitamine pikemaks ajaks soojendab skeemi elemente ja võib rikkuda galvanomeetri juhul, kui sild ei ole tasakaalus. 6
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U Liugkontakt VOLTMEETER 19 Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U RDF (3) I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) R lR U U l I
Suure ulatusega kulgliikumise mõõtmiseks kasutatakse üksikutest lineaarsetest moodulitest koostatud induktosüüne, mille pikkus võib ulatuda mitme meetrini. Trükitud mähiste asetuse, kuju, laiuse ja poolusjaotuse õige valikuga saavutatakse staatori ja liuguri mähiste vastastikuse induktiivsuse ja järelikult ka indutseeritud emj siinuseline muutumine sõltuvalt liuguri asendist staatori suhtes. Asendianduritena võib kasutada ka lineaarpotentsiomeetreid, milliste liugkontakt on ühendatud liikuva mehhanismiga. 3.4.5. Momendiandurid. Masinate pöördemomendiandurite töö põhineb kalibreeritud elastsusega mõõtevõlli väändenurga mõõtmisel. Mõõtevõll ühendatakse momendi ülekandeahelasse, nt mootori ja töömasina võllide vahele. Raskete töötingimuste tõttu tuleb momendi- anduri valmistamisel ning paigaldamisel erilist tähelepanu pöörata täpsusele ja töö- kindlusele. Seetõttu on momendiandurid keeruka ehitusega ja nende töökindlus jätab
1/DK ja «Jawa» kesklülitid. Mõlemad lülitid koosnevad plast-alusplaadist, mille alumisel küljel on juhtmeklem- mid, ülemisel (sisemisel) küljel aga liikumatud kontakt- liistafcud. Voolutarvitirühmad lülitatakse sisse liikuva (M£K'il kolmnurkse, «Jawal» kettakujulise) rootorplaadiga, mida surub vastu liikumatuid kontakte kooniline keerd- Joon, 63. Kesklülitid; a -- M>K'i kesklüliti; b -- «Jawa» kesklüliti; l -- plastist alusplaat; 2 -- liugkontakt; 3 -- keerdvedru; 4 -- võtmepuks; 5 -- kaas; 6 -- kesklüliti võti; 7 -- plastist tõukur; 8 -- süütelüliti kontaktid; 9 -- käigukasti neutraalseisu kontroll-lambi pesa; 19 -- aku laadimise kontroll-lambi pesa; 11 -- valgustuse ümberlüliti käepide; 12 -- lüliti lukk; 13 -- kaasavedaja; 14 -- kontaktrõngas; H, B, 3>, H, 3C, CC, 56 ja 61 -- klemmid 8 Mootorrattad 11
annaabi.ee 
