6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus 6.3.2 Trafosidestus 6.3.3 Otsesidestus 6.4 Võimendusastmed väljatransistoride baasil 6.4.1 Ühise lättega lülitus 6.4.2 Ühise neeluga lülitus 6.4.3 Välja- ja bipolaartransistoride ühislülitused 6.5 Tagasiside võimendites 6.5.1 Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele 6.5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad
Rakvere Ametikool Raimo Johanson AV13 INTEGRAALLÜLITUSED Kokkuvõte Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2015 SISUKORD 1.CMOS 4011..............................................................................................................................3 2.CMOS 4013.............................................................................................................................5 3.CMOS 4069................................................................................................................
5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3. maailmas on enamasti analoogsignaalid ja kui on vajalik analoog - digitaal - analoog konverteerimine, võib maksumus olla suurem 4. mõnedes digitaalsüsteemides võib kasvõi üks vigane bitt rikkuda terve paketi Loogikalülitused PUHVER Puhvereid kasutatakse valdavalt binaarse signaali kuju korrigeerimiseks ja siis kui on tarvis sama signaali jagada paljudele sisenditele. Samuti kasutatakse ka andmete edastamisel piki siini. SIIN - ühine andmeedastuskanal. Jaotatakse: 1. sisendsiine - ühe loogikalülituse väljundilt loevad andmeid mitu loogialülitust (kasutatakse harva kuna enamasti võib ühele väljundile ühendada mitu sisendid paralleelselt) 2
On lihtne kasutada helitugevuse distantsjuhtimist. Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator See on vajalik väljundvõimsuse ümebrjaotamiseks stereokõlarite vahel, et viia helipildi näiv asukoht kõlarite vahelise ruumiosa keskpunkti. Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega. On teada ,et ultra lühilainel edastatavate raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt.
Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks võimendi võimendus teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki 1)Rc generaatorid. 2)Lc generaatorid. sisendisse anda samaaegselt ühesugune signaal ja kui op võimendi oleks mõlema sisendi 3)Kvartsgeneraatorid. Kõik generaatorid on positiivse tagasisidega lülitused kusjuures suhtes ideaalselt samasugune, siis peaks see summutus tegur olema lõpmatta suur. See sinusgeneraatoritel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele tähendab et väljund pinge peaks olema 0. Praktiliselt on aga op võimendid erinevatele sagedusele, mis on generaatori töö sageduseks Rc- generaatori tagastakse sisenditele mõnevõrra erinevate omadustega ja seetõttu on see tegur 60-120Db
alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad. Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam kasutatavadeks lõppvõimendideks. Igasugune trafo on konstruktiivselt tülikas ja ka suhetliselt kallis element. Sisend trafot on võimalik asendada faasipöörde lülitusega kuid ka väljund trafost on võimalik loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutatavate transistoride väljund takistused on lähedased. Valjuhääldite takistus on teatavasti 4 8 oomi. Sama suurus järgus on ka võimsate transistorite väljund takistus. Lubades
annaabi.ee 
