Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt
Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja materjaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita
Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja materjaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita
annaabi.ee 
