Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Allergia Allergia ehk �litundlikkus,on organismi h�ireseisund,mille korral m�ni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns�steemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusn�hud. See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia; II t��p � ts�totoksilise reaktsiooni ehk ts�tol��tilise reaktsiooni korral liitub antikeha rakupinnaga ning rakk allub seej�rel T-rakkude ts�tol��tilisele toimele, fagots�toosile v�i komplemendi poolt esilekutsutud raku h�vimisele;
Miks nikkel põhjustab allergiat? Allergia on organismi ülitundlikkus mingi teguri, kõige sagedamini kehavõõra aine, eriti võõrvalgu (allergeeni) suhtes. Pärast esmakordset kokkupuudet allergeeniga tekivad organismis antikehad, mis koosnevad globuliinide hulka kuuluvast valgust. Allergeeni ja antikeha korduval kokkupuutumisel vallandubki ülitundlikkusest tingitud allergiline reaktsioon. Sel juhul allergeen ühineb rakkude pinnale kinnitunud antikehadega, rakk kahjustub ja temast väljuvad bioloogiliselt aktiivsed ained häirivad paljude elundite talitlust
ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel.
Allergia Mis on allergia ? Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiat võib esineda igas vanuses. Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena. Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud ja kergemakujulised, mis elu ei ohusta. Allergija sümptomid
sagedusest. Ägeda allergia korral kasutatakse kohe antihistamiinsete ravimite (tavegyl, dimedrol) ravi. Ka Zyrtec ja Claritin. Allergeenist tuleb hoiduda, kui see on tuvastatud Nahanähtude korral kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme ja salve, nahahoolduseks kasutada lõhnaainetest vabastatud seepe,kreeme,sampoone Astma korral kasutatakse bronhe lõõgastavaid inhaleeritavaid ravimeid Imikute mähkmeallergia korral aitavad õhuvannid Prognoos q Kui ülitundlikkus on tekkinud näiteks ühe toiduaine suhtes, siis seda vältides ei pruugi allergia enam avalduda q Mitmetele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallergilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid. q Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne Ennetamine q Arvatakse, et rinnapiima saavatel
Allergia Kersti Männiste Uhtna Põhikool 9.klass Mis on Allergia ? Mis allergiat tekitab ? Allergia ehk ülitundlikkus. Allergia on organismi ebatavaline reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile või ainele. Allergiat tekitab allergeen. Sümptomid ja tagajärg Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Nendest sagedasemad on: nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik, lööbed nahal. Allergiast tingitud astmahoo tõttu võib inimene ka surra kui ravim ei ole kättesaadav. Kuidas ennetada allergiat ? Allergiat saab ennetada mitmel viisil. Neist tõhusamad on: 1
Kolmas inimene armastas tööd ja leidis alati midagi teha, aga nüüd on laisk mis laisk. Neljas inimene armastas viina, aga nüüd ei hooli. Sellises olukorras öeldakse, et selle inimesega on nüüd küll kurat teab mis lahti. Nii ongi. Selle kuradi nimi on depressioon - liigsete tahtmiste tulemus. Kui poleks olnud tahtmisi, siis poleks tekkinud ka süütundeid, mida depressiooniks häbeneda. (Viilma, 2003). Depressioon on ükskõiksus elutu maailma vastu ja ülitundlikkus elusa maailma suhtes. See tähendab: sellest, mis enne oli armas, on nüüd ükskõik, aga selle, kes enne oli armas, tapaks oma ülisuureks kasvanud armastusega kasvõi ära. (Viilma, 2003) Materiaalsest omandist õnne otsinud inimene pettub ühel hetkel, sest ta on tahtnud head, aga saanud halba. Halva tasakaalustamiseks tahab ta veel rohkem head, mistõttu saab ka rohkem halba ja tema elukaalu materiaalse poole kaalukauss vajub veel rohkem maad ligi, tõstes vaimsuse kaalukausi taeva alla
tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Toidutalumatus ei ole allergia, laktoositalumatus ega tsöliaakia. Toidutalumatuse avaldumine Toidutalumatus avaldub näiteks diabeedina, liigesepõletikuna, kilpnäärme põletikuna, naha probleemidena, migreenidena, depressioonina ja krooniliste peavaludena. Toidutalumatuse avastamine Toidutalumatus on raske avastada, kuna ei teata, et selliste häirete põhjus on toiduainete talumatuses. Avastamiseks tehakse teste.
annaabi.ee 
