oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse Öresundi väina kohal püsiv ühendus maailmamerega. · Litoriinameri oli tunduvalt madalam, vaid umbes 4-25 m üle praeguse merepinna. · suurenes merevee soolsus. Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15-18mpromilli piires. · Ookeanist asusid Litoriinamerre elama kaldateod Littorina littorea ja Littorina saxatilis. · Kliima oli siis mereline ja niiske ning soojem kui praegu, päikesepaistelisi päevi oli palju. · Ülekaalus olid laialehised metsad, kus võis kohata rohkesti jalakat, pärna ja tamme. Limneameri · Umbes 4000 a. tagasi halvenes maapinna tõusu tõttu taas ühendus ookeaniga ning algas Läänemere kaasaegne arengufaas - Limneameri, punnteo Limnea peregra baltica järgi · see on vähese soolsusega riimveeline Litoriinamerest tunduvalt madalama
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved;
asemel ohtralt lubinõelu. Eluviis: Kaevuvad settes ja söövad väikesi organisme, või roomavad põhja peal ja söövad kõrverakseid. Näide: Chaetoderma nitidulum. Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava/sulgeb kaanega. Eluviis: On taimesööjaid, röövloomi ja isegi parasiite (meres). Näide: kauri (Cypraea caurica), merikõrv (Haliotis), liudkodalane (Patella), rapaana (Rapana), ranniklane (Littorina littorea). Alamklass tagalõpuselised (Opisthobranchia) Ehitus: Paljud on muutunud (väliselt) uuesti kahekülgselt sümmeetrilisteks, pärak on taha pöördunud, ja selle ümber on tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On ujuvaid, ja isegi planktilisi, vees hõljuvaid vorme (selts tiibjalalised, Pteropoda),
annaabi.ee 
